Mu reis sai alguse 28. oktoobri hommikul, kuigi tegelikult pidi algama nädal varem. Sain õhtu enne 21st mõnusa kõhuviiruse, niisiis ei tulnud lendamisest midagi välja. Polnud hullu, veetsin veel nädala kodus ja asusin Tai poole tulema. Maandusin Bangkokis ilma suuremate viperdusteta ja olin endale kesklinnas hosteli kinni pannud. Esimesel päeval ringi reisides oli küll selline rops kurgus tunne, sest Bangkok lõhnab iseäralikult ja kõik on üldse pisut räpane. Muidu pole hullu, sest kultuuri mõttes ja niisama trippides on huvitav ikka vaadata. Skaipisin isaga, filmisin kohalikku elu ja elu oli lill. Tagasi hostelisse jõudes sain omale kohe sõbrad. Üks poolakas neist viis mind kohe välja söma Pad Thai'd(lõpuks sõin seda nii palju, et voolas silmadest ja suust välja). Toit tänavatel on väga odav, enamasti umbes 35-50 bahti, ehk siis ühe euro kanti. Hostel oli ka hästi puhas ja selle öö oli 250 bahti, ehk siis mingi viiekas. Rongide piletid lennujaamast linna on kokku vast 40 bahti ja üldse kõik on väga odav. Praamipilet näiteks oli 14 bahti. Eesti mõistes täiesti kopikad ja Bangkokist ära sõites teise lennujaama oli rongipilet 5 bahti. Otseloomulikult oli see rong täielik peldik, aga see selleks.
Bangkokis käisin ära kohalikel populaarsetel tänavatel. Khao San Road oli minu jaoks täielik õudukas öösel. See peaks olema mingi peo tänav, aga seal reaalselt üritavad kõik baarid üksteisest muusikat üle mängida, liikuma ei mahu, sest rahvast on nii palju. Rääkisimest üksteisega ei tasu unistadagi, sest sa lihtsalt ei kuule midagi. Päevad veetsime mööda Bangkoki rongi tsillides ja basseini ääres mõnuledes. Ilm oli niiii palav. Ma pidin oma Soome sõbrantsiga kuskile saartele minema, aga otsustasin selle jätta jaanuari kuusse, kui ma isaga tagasi tulen:).
Sõitsin siis pühapäeval 1. novembril Austraalia poole. Jõudsin siia 2. noembril kell 5.30 hommikul. Lennureis oli sujuv, kohalikud inimesed ostsid mulle lennukis süüa, sest mu pangakaart ei töötanud. See oli nii armas! Piiripunktis oli ka elu sujuv, aga siin on mingi miljon järjekorda igalpool. Reisisin bussi ja rongiga Kiksi juurde ja siin ma nüüd siis olen. Esimese päeva veetsime kodus, sest ma olin megaväsinud ja ajatsoonist väljas. Teisel päeval käisime linnas, Kiks näitas mulle ringi ,et ma suudaks veidi orienteeruda. Kolmanda päeva hommikul hakkasin cv'sid saatma ja sain kohe samaks päevaks tööintervjuu. See on selline kohalik väga fancy vana restoran. Neljanda päeva hommikul alustasin juba tööd ja nüüd olengi tööl käinud. Ma ei oska seda asja seal väga kommenteerida. Ma saan aru, et ma olen jube õnnelik, et ma nii vara töö sain, aga seal ei tohi omavahel absoluutselt rääkida, aga mina olen nii elav inimene, et ma ei oska kuskil vaikuses istuda ja oma asja teha. Laudu ma veel eriti teenindada ei tohi, sest ma olen ju täielik nuub veel, aga okei. Peale selle ei oska ma poleerida ega midagi muud ka teha. Ma ei saagi aru, et kas ma meeldin neile või ei. Või kas nad tahavad, et ma töötaks seal või mida kuradit.
Igatahes eile oli lõpuks vaba päev, sain Kiksiga randa minna ja supermõnus oli(pisut tuuline küll). Vesi oli super ja põlesin täiiiieeeesssti ära, niisiis ma olen nagu vähk hetkel ja kõik kohad valutavad.
Täna on ka veel vaba ja siis viis päeva järjest tööl jälle. Kokkuvõtvalt vist kõik räägitud ja ma nüüd olen Hedi ootel(ta jõuab esimesel detsembril). Siis peame koos blogi getredi.tumblr.com või siis facebookist leiab meid get redi nime alt!!! Aa ma muidu kirjutame inglise keeles, et kõik saaks lugeda :)
