Ja kui asja edasi arutada, siis tegelikult ma arvan, et mul on mingi keskendumishäire. Ma ei tea kas keegi veel avastab aegajalt raamatut lugedes, et viis lehekülge hiljem pole halli aimu ka mida ma just lugesin, avastan hoopis ei mõtlen tolle prao peale, mis lae ja seina nurgas on ja et kuidas ma seda värviksin. Seejärel kerin need viis lehekülge tagasi ja üritan uuesti, aga ei. Mõte uitab hoopis kolmandasse kohta. Ükspäev sain autoga sõites kiiruskaamera sähvaka ja peale seda üritasin rämedalt no TÄIEGA süveneda, et ma ei ületaks kiirust üldse üle saja kilomeetri tunnis. Minut aega hiljem olin nii keskendunud ja vihane enda peale ja vaatasin, et ekraanilt vaatab vastu 110km/h. No mida?!?! KUIDAS ?!?!! Ma ütlen ausalt, et kui üks politseinik mu kinni peab, siis ma palun tal ise endale trahvi kirjutada kõikide oma liiklusidiootsuste peale.
Ja mitte ainult raamatu lugemisel ja sõitmisel pole mul häireid. Ma kõnnin pidevalt asjadele otsa, ma pillan koguaeg oma telefoni maha, vahel pillan tasse, koperdan kõnnitee servade otsa, vahel koperdan lamedal maal ka. Ma olen nagu liikuv õnnetusehunnik. Üks öö magades lõin põlve nii kõvasti vastu seina, et hommikul oli pool jalga haige ja sinine. Töö juures tegime vahepeal õnnetuste ja äparduste tabeli. Üks minu vigadest oli nöiteks see, et poleerisin pool tundi kahvleid/nuge ja seejärel valasin need kõik kogemata shokolaadi siirupiga üle. Ups eksole. Seejärel pillasin kõige kiiremal ajal klaasi keset kohvimasinat. Ükspäev lõin jalaga pudelikogumiskasti ümber. Vahel viskan mustad kahvlid prügikasti ja prügi kraanikaussi, tavaline taks. Ma peaks hakkama mingeid keskendumistablette sööma vist.
Jätkakem teise teemaga. Arvake ära, kes hiljuti jälle kolis?! Loomulikult mina, kes siis veel. Seekord sain omale tühja toa ja alustasin suure hurraaga renoveerimis- ja möbleerimisprotsessi. Ostsin omale madratsi ja kappe ja riidepuusid ja küike muud toredat. Maksin arved ja siis ostsin veel taimi omale tuppa ja küünlaid ja ohh oota. Raha sai otsa. Kuidas on see võimalik, et ma laristan ja laristan ja üks hetk mõtlen, et oot-oot palgapäev on ju kahe nädala kaugusel ja kaks nädalat peab sööma ja elama ka. Ei, ei. Kus te sellega. See tark kohmakas neiu ei kasuta jälle oma ajusid. See selleks. Kuna ma pole niii kaua kirjutanud ja ma ei mäleta kõike millest kirjutada, siis ma jagan siia pilte ja kirjutan pildi alla asju mida ma mäletan sellest pildist ja kuna mul nüüd on kodu, siis üritan rohkem kirjutada ka!
Ma alustan siis sellise kauni pildiga Perthist. Pildil on Perthi kesklinn Swan jõe kaldalt tehtud. Kvaliteet on tegelikult üli hea, aga ma originaali jätsin Badeni arvutisse... (Minu juustuses arvutis võtab piltide töötlemine aega umbes aasta, aga Badeni imelises arvutis umbes kaks sekundit)
See pilt mulle lihtsalt meeldib ka(tehtud paar tundi hiljem)
Sellel pildil on osa meie True Grit tiimist. True Grit on selline takistusraja võistlus, mis toimub oktoobris. Me panime siis tiimi kokku ja otsustasime osaleda ja käime nüüd mitu korda nädalas koos jooksmas ja muud trenni tegemas. Kahjuks viimased nädal aega oleme lihtsalt kõndinud, sest Baden vigastas oma selga raskusi tõstes ja mina lõin oma põlve vastu seina ära. Vasakult poolt lugedes siis Baden, Juddy, Jodes ja mina!
MEOW, ehk siis pühapäeva hommikuti käib Baden oma sõbra juures Strongman trenni tegemas. Tema sõber on selline Vegan-ideaalmees-loomapäästa-tätoveerija tüüp, kelle kodus elab kuskil 10+ kassi, sama palju päästetud jäneseid ja koer ja jumal teab kes veel. Ta otsib neile kodu ja pakub samal ajal asenduskodu. Loomulikult see härra ärkab pühapäeva hommikuti kell kuus lihtsalt selleks, et sõpradega trenni teha. Vabal ajal keskendub ta maailma päästmisele. Okeiokei, seda ma tegelikult ei tea, aga enamvähem selline oli mu esmamulje temast. Minu jaoks on ta ilmselt liiga juustune mees, aga need loomad olid küll nunnud. Ma tegin neist hunniku pilte ja kaks neist on teie ees!
Pärast ja enne pilt toast. Tegelikult oli tuba sisse kolides tühi. Need kaks kappi ostsin poest valgena ja siis ise spreitasin pruuniks. hashtag disainer hashtag diy hashtag niiedasiniiedasi
See on minu järjekordne "tee ämblikutega rahu" projekt. See väike huntsmani poeg oli Badeni köögi seinal. Ma palusin tal see kinni püüda ja panin ta klaasist nõu sisse ja kaane peale. Terve õhtu üritasin talle toitu püüda ja käisin selle klaasist nõuga mööda maja ringi. Nimeks sai ta Larryson Ford AKA Larry.Järgmisel hommikul andsin alla ja Baden lasi ta õue mängima...
Vahepeal käisin veel ühel muusikafestivalil nimega Southbound. Kaks päeva töötasin ja kolmandal päeval tsillisin Badeniga, kuulasime muusikat ja jõime alkoholi. Alumine pilt on tehtud koos kohaliku kuulsusega nimega Tuka koosseisust Thundamentals. Selle üle olin ma küll väga õnnelik. Ülemine vasakpoolne pilt on minust ja mu kaunist peikast. Ülemine parempoolne on mina ja mu lemmarid töökaaslased ja siis vahepeal on pildid uutest sõpradest ja inimestest kel ananassiriided seljas või ananassi tätoveering...
Jõulud veetsin Badeni perega rannas ja niisama tsillides ja kolme vaba päeva nautides.
Ma kirjutaks lähemalt, aga ma olen täna juba umbes neli tundi kokku erinevaid asju kirjutanud ja ma rohkem ei viitsi
CIAO!
