Niisiis, kell 6.45 startis meie lennuk Tallinnast Amsterdami poole. See oli ilgelt väike konservikarp. Reisin Gunillaga ja kohad saime emergency exiti juurde, ehk siis akent ei olnud ja istmed taha ei käinud. MEGA ebamugav. Edasi läks asi sujuvalt Amsterdamist Seattle poole. Lennuk oli AWESOME, kaheksarealine, telerid igal pool, magada saime ka vahepeal, aga enamus ajast oli vaja lametseda ja une jaoks eriti aega ei jäänud. Mainiks veel ära, et päris ropp on sõita 27 tundi nii, et KOGU AEG on keskpäev ja päike särab näkku. Räme kopp oli ees lõpuks.
Seattles oli meil kuus tundi aega ja käisime linna avastamas. Võinoh, läksime suvalises suunas lennujaamast välja. Esimene asi oli muidugi see, et kõik inimesed on niiii sõbralikud. Teine asi oli Seattle majad. Kõik on sellised väikesed ühekordsed junnid ja siis iga maja ees on mingi 5-6 suurt autot. Nagu SUURT autot. Tõsiselt. Majadesse ei mahu elama üle ühe inimese, aga autosid on mingi sada. Ja veel, Seattles pole kõndimine väga in. Me kohtasime ühte kõndivat inimest ja Gunilla arvas, et ta tahab meid ära mõrvata. Kuigi tegelt oli ta ülisõbralik.
Selline ilus majake järve ääres
Serial killer vanid ja carid on in
Anyways, peale minimaju a veel ühte pikka magamist edasi jõudsime lõpuks mingi 9 paiku Havaile. Siin on selline mõnus õhk ja megasooooeeeeee. Juba õhtul.
Esimene pilt ajutise elukoha eest. Laura ja Gunilla.
Okei, tegelt me istume hetkel Starbucksis ja ma pean korterit otsima ja me tahame grillima ka minna, niisiis ma varsti kirjutan siia sellest, kuidas ma täna käisin SURFAMAS ESIMEST KORDA ja rannas hängimas ja veel sulberdamas ja kuidas siin on üldse kõik AWESOME. Ja ma ei suuda ära imestada, kuidas saab keegi kuskil Eestis passida, kui mina istun siin palmipuude all ja joon smuutit.
ALOHA!!!
No comments:
Post a Comment