Siin ma nüüd siis olen vaikselt uurinud neid farme ja no kurat võtaks. Kui ma kandideerin kuskile restorani tööle, siis ma juba kandideerimise ajal olen suhteliselt kindel, et ma saan selle töö. Farmi kandideerimisel, eeee, no mida ma kirjutan oma CVsse? Et kui ma laps olin, siis ikka korjasin vanaema juures marju, vahel sai kardulaid maast võetud ja paar korda sattusin isegi lauta ja nägin lehma oma silmaga? Või et olen ehitusel töötanud jumal teab kui mitu suve ja talve ja üldse ma olen tugev Ida-euroopa naine?! Loll olukord. Muidugi saaks ma siin tutvuste kaudu kuskil Austraalias selle ikka ära teha, aga mul on siin Perthis oma hea kodu ja elu, okei palgaga töö, mida ma isegi oskan teha, sõbrad ja ilus mehku. Miks kurat ma pean kuskile päraperse minema peenraid rohima, et oma normaalset elu edasi elada?!?! Üks ühele meenub New York, kui kuradi Kanada viisajobu teatas mulle, et mul on kolm nädalat aega riigist lahkumiseks. Miks?! Ma elatan end , maksan makse, käin tööl, ei küsi mitte midagi ja ikka on tunne nagu elaks kiviajas, kus on valikus A ja B .Ehk A, kas käia läbi rämeda kadalipu, maksta roppe summasid, istuda ööd ja päevad täites paberimajandust, sisimas lootes, et ehk valitsusametnikud on heas tujus ja annavad sulle mingi viisa või B, viia läbi tunduvalt lihtsam petuskeem, abielluda kohaliku aborigeeni (New Yorkis mõne India kutiga) ja siis riiki jääda.
Ahhhhhhh, nii närvi ajab kogu see teema mind, tahaks ainult ropendada.
Pisut helgematel teemadel peatudes, siis eelmine nädal möödus rahulikult ja mõnusalt, kolmapäeval tegime poistega fotoshuudi, et neile mingi promopildi moodi asi leiutada laupäevaseks ürituseks. Avastasin, et mehi on palju raskem pildistada, kui naisi. Kristiniga on ikka nii, et poos ja pilt, poos ja pilt. Pärast filmi läbi vaadates on 90% kaadritest suurepärased ja 10% on head. Badeni ja Chadiga oli selline lasteaiakasvataja tunne, et pool ajast mina krääksun "Hallooooo, kaamera on siinpool!!!", "valgus on siin", "Baden ära räägi samal ajal kui ma üritan pilte teha", "Kui sa oled seljaga kaamera poole, siis su nägu ei jää paratamatult pildile". Ehk siis, tegin ikka hea posu kaadreid, aga no 10% on kasutatavad... Ma ise ka alles nii algaja ja kardan, et ei oska piisavalt või, et kõik pildid on fookusest väljas jne ja siis takkaotsa muretse veel modellide üle ka.
Järgmine vaba päev oli pühapäeval ja siis käisime Badeni ja ta sõpradega vibu laskmas. Alguses panime kohe panused, et kaotaja ostab teistele õlle ja mina juba arvutasin oma kopikaid peas kokku, sest kõik teised olid varem mänginud. Baden ja Chad rebisid kohe ette ära, niisiis oli võistlus minu ja Adami vahel viimasele kohale. Mul kohe ikka üldse ei sujunud ja takkatippu sain katkise vibu ka veel, aga eelviimases ringis sain asja kätte ja viimases ringis tulistasin noole täpselt keskpunkti ehk siis sain tagaltpoolt teise koha WOOHOOO ja ei pidanud õlut ostma. Peale seda läksime kõige mõnusamasse pubisse maakohas, kus mängis selline ehtne rokk-kantri bänd laval ja väljas ladistas vihma, kõrval olid kohe lambad ja emud ja terrassil tehti kiviahjus pitsat. mmm, suurepärane päev!
Nüüd on jälle kolmapäev ja vaba päev ja ma ei oska endaga midagi peale hakata. Kell on pool neli ja mu päeva saavutus on see, et ma suutsin pesemas käia... Laupäeval lähme klubisse, sest Baden ja sõbrad on laval ja meie tahame end lihtsalt ilusateks teha üle pika aja. Et ikka korralikult krohv näkku ja ja. noh, ega ma rohkem naiselikum ei oskagi olla, sest kontsasid ma ei kanna ja push up rinnahoidjat ei ole ka mõtet selga panna, sest pole midagi push uppida hahahahhahoohohoh. Mõned pildid siis ja kena päeva jätku! Ja kui keegi teab kedagi, kes oli head farmis ja tahab mulle soovitada( ei pea Perthis olema), siis nagu varem mainitud, ma olen peenraid rohinud küll!!!
Professionaalid
Backstreet boys põhimõtteliselt
Lõpptulemuseks valiti see pilt ja ürituse korraldaja leiutas sellest siis maailma halvima kvaliteediga variandi
No comments:
Post a Comment