Lauda-Leida

Siin postituses räägin lähemalt lammastest, lehmadest, koertest ja känguru(laipadest). Viimati kirjutasin peale oma kohutavat päeva ja vahepeal on nii palju toimunud ja samas pole mitte midagi toimunud. Nüüdseks juba peaaegu kaks nädalat tagasi võtsin ette 4 tunnise teekonna Cuballingusse, et sealt rõõmuga Hedi peale korjata kuna oli aeg ta siiamaale tuua. Nimelt polnud Hedi seal kaugel just kõige õnnelikum ja minu ülemus pakkus talle mõneks ajaks meie farmis tööd. Nõnda ma siis sõitsin neli tundi sinna ja neli tundi tagasi- tagumik kange kui telliskivi. Sidusime mõlemad viinapuu oksi ja elasime siin niisama maaka elu. Siin on nii, et hommikul kell 7 kobid tööle, seal rõõmsalt töötad, lõunatad, töötad ja kobid koju tagasi. Kodus õhtuti teeme süüa, võimleme, üritame tuld ahju teha, vaatame telekat ja kella 9 paiku lähme magama. Ja selline see maaelu on. Ma isegi ei tea, et kas ma enam igatsen linna tagasi minekut. Midagi nagu otseselt teha ei ole, aga samas kohustusi ka ei ole. Hommikul meiki näkku ei pane, pesema lähed ainult siis, kui haised või sügelema hakkad ja kedagi ei huvita. Kohalike lemmikhobi on siin pubis joomine, aga meie nädala sees alkoholipudelit kätte ei võta, niisiis see pole ka variant. Meil siin igasugu mõtteid olnud, et vaba aega on, et õpiks siis midagi või alustaks mingit bisnissit. Mõtteid on igasuguseid, aga otseselt algust pole veel teinud. Ma olen siin mitu raamatut läbi kuulanud/lugenud. See kuulamine on jube mõnus, sest tööl ju kaheksa tundi on klapid peas ja kaua sa ikka seda muusikat sealt kuulata viitsid. Ma olen mõnda podcasti ka jälginud, aga raamat on kõige mõnusam. Lõpetasin just selle "the Girl on the train" ja Pühade jeesus maria, kui põnev raamat. Varsti tuleb film ka välja ja ma olen ikka nii vaimustuses. Selle kuulamise miinus on ainult see, et üks raamat võtab keskmiselt aega 1-2 tööpäeva ja maksab kuradi 15 dollarit. Ma saan aru, et see pole nii meeletu suur summa, aga kui nüüd kolm raamatut nädalas hakkab minema, siis on küll jube kehvad need lood... Ma otsisin, et äkki on mingi Spotify laadne asi raamatute jaoks olemas. Noh, et maksad oma kindla kuutasu ja siis kuulad nii, kuis süda lustib, aga kahjuks ei ole sellist teenust veel olemas vist(?!).
Anyways. Eelmisel nädalavahetusel käisime Perthis. Ma polnud Badenit näinud juba kolm nädalat ja see tundus pigem nagu kolm aastat. Panime Hediga The Old Brewerysse laupäevaks laua kinni. Me mõlemad kunagi töötasime seal ja nüüd mõtlesime, et jube tore oleks vahelduseks meik näkku panna ja jalakarvad ära ajada ning end pisut premeerida. Reede õhtul olin mina niisama Badeni juures ja Hedi käis väljas. Laupäeval tegime end ilusateks ja läksime mina, Hedi, Baden, Macca ja Chad sööma. Loomulikult oli menüü eelmisel nädalal JUST muutunud ja kõik need imelised asjad, mida ma nii väga tahtsin olid menüüst välja võetud. Teised olid vist suht rahul, aga mina väga ei olnud. Ütleme nii, et tagasi enam ei lähe... Peale seda läksime linna edasi. Mina ja Hedi olime umbes kella kümneks täiesti zombied ja tahtsime ainult magada, Baden ja Macca oleks vist kella viieni väljas tahtnud olla, aga järjepidev haigutamine viis meid kella üheks koju..
Ma vahepeal mainin, et kirjutamine on suuresti raskendatud, sest kass sammub enesekindlalt edasi-tagasi üle klaviatuuri ja otsib tähelepanu.
Nüüd oleme tagasi maal, Hedi sai ka omale oma toa, päris isikliku auto ja uue töö. Tähendab, töö on sama, aga uues kohas. Ja nüüd lõpuks jõuame loomade juurde. Ma võtsin kaamera tööle kaasa täna ja tegin pilte, et teile oma lemmik lambaid tutvustada. Siit need nüüd tulevad!

Selline näeb välja minu kontor!
Need on viinamarja puud, mis kenasti ritta seatud ja traadid nende kohale trimmi tõmmatud. Minu ülesanne on oksad traadi ümber keerata, kinni panna ja ülejäänud ära lõigata. Ühes reas on kuskil 70-120 puud ja ma teen umbes 330 puud päevas. Muidugi oleneb puudest ja mitu oksa siduda tuleb jnejne. Töö pole raske ja kui käppa saada, siis on tunnipalk ka väga korralik. Ainuke miinus ongi, et see on jube üksluine.

 
Nii. Miks on kõik pisikesed lambad emade juurest ära? Need pole päris tavalised pisikesed lambad, see pole seal päris tavaline lehm ja kaugeltki mitte tavaline ülemus.
Too naine pildil on Gemma. Üks kahest imelisest farmi omanikust(teiseks on tema abikaasa Justin). Selle ajaga, kui siin oleme olnud aitasid nad Hedi tööle, leidsid Hedile uue farmi ja ka auto. No niii toredad ja abivalmis ja ohh mul ei jätku sõnu. Peale selle on neil nii lahe suhe omavahel ja mõnus huumor. Hea on koos töötada!
Too lehm pildil on Buttercup. Ta on umbes neli kuud vana ja võetud lemmikloomaks. Kuna ta enamus ajast chillib koertega ringi, siis käib ta näiteks pai nurumas, kappab ringi ja liputab tagumikku nagu koer mänguhoos ja käib müksab oma väikeste sarvedega. Eile tööl olles käis ta oma lõbuks lambaid närvi ajamas. Käib ja jookseb järgi nii, et lambad lõugavad MÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ ja jooksevad igas võimalus suunas. Gemma ainult hüüab: "Buttercup, Stop it", mis ajab ta veel rohkem mänguhoogu. Kui lambad on paanikasse aetud, siis on aeg tulla meid segama. Hüpata ja müksata... Ma siis imestan, et miks ma nii aeglaselt töötan eksole.

 
Need kaks kaunitari on Bus Stop ja Roadkill. Kõik pisikesed lambad, keda nad hooldavad on saanud nime leidmise järgi. Vasakpoolne leiti bussipeatusest ja parempoolne on üks mu lemmikutest. Nagu nimest aru saada (Roadkill), siis ajas Justin ta oma autoga alla ja nii ta leiti. Ehk siis ema jättis ta keset autoteed. Kuna tal on nüüd ajukahjustus, siis ta vahepeal unustab ära, kuidas kõndida. Ükspäev kõndis tagurpidi ja täna hommikul kõndis otse! Juba oli lootus taevas, et kas tõesti on mõistus koju tulnud, aga peale toitmist hakkas külg ees kõndima ja kukkus pikali.
kosutamist. Nimedest on seal näiteks beans(suurte täppidega), corn(väiksemate täppidega), Limo(valge nagu limusiin), Taxi(sündides oli kollane) jnejne.

 
Ja see jumalik olevus on Maaa-athon(nagu Marathon, aga maa-athon, get it:D). Ta on mu kõige lemmikum ja teda ma toidan lõuna ajal. Ta on pime. Täna läksin lõunale ja siis ta kõndis üksi väga segaduses vastu aeda ja ei saanud üldse aru, mis toimub. Gemma jätab ta lemmikloomaks omale, et siis ta saab seal tagaias ringi kepsutada ja värki. Kui ma normaalsesse netti saan kuagi, siis ma panen video ka üles sellest imelisest olevusest.

Ja siin ta vedeleb!
Selliseid on meil siin tee ääres mitmeid. See on juba vanem kraam- pea on juba otsast ära söödud. Aga enamus elajad on siin sellised kahemeetrised paksmaod. Ma nii kardan, et üks neist on mul varsti auto esiotsas kinni...

Nii. Järgmise korrani!