Teree!

Pole päris pikalt kirjutanud. Siin üldiselt nagu ikka- väljas on eriti südasuvi (mul lihtsalt on tunne, et koguaeg läheb aina soojemaks), vesi on ikka vann, inimestel ikka aloha- same old, same old. Mul on siin endal suured elumuutused toimunud. Alustada võiks kõige olulisemast- Gunilla läks koju. Ehk siis mul juba sellepärast selline ebakindlus nagu põrand oleks jalge alt läinud. Selle oleks veel üle elanud, kui kodu oleks alles. Aga võta näpust- ei ole sedagi. Siin ma nüüd siis elan nagu hipi. Korteris, kus elab peale minu veel 5 ameeriklast ja 4 eestlast. Ehk siis kokku meid kümme, aga kurat. Ruumi nagu pole üldse. Võib-olla on asi selles, et siin elab veel ka 2 kameeleoni(ülilahedad loomad, kunagi näitan videosid) ja hunnik prussakaid. Hurra! Muidu olen ikka rõõmus, sest korra elus peab hipielu ka ära proovima. Ainult, et ma olen täiesti magamata. Ma julgen öelda, et ma pole ilmselt kaks nädalat saanud öösel üle nelja tunni magada. Ma käin ringi nagu zombie ja teen täiesti lollakaid asju. Näitaks täna tellis tööl üks naine kohvi ja pannkooki. Ma viisin talle kohvi asemel ketšupi lauda. Ilmselgelt ta vaatas mulle suhteliselt lolli näoga otsa. Omaette lõbu oli siit täna muidugi tööle minna. Ärkasin siis rõõmsalt veits peale nelja hommikul üles ja avastasin, et oh seda rõõmu- telefonil sai ju kuumakse läbi. Ehk siis ma olen in the middle of ghetto ilma netita ja pean tööle jõudma ja boonuseks on väljas kottpime. Hurraa uuesti! Tööle jõudsin kuskil tunni ajaga, ehk siis olin enamvähem graafikus. Homsest õnneks tuleb kokk mulle järgi, sest tema arvates olen ma ikka täielik idioot, et öösel sellistel tänavatel kõnnin(nagu mul oleks valikut).

Okei, veits rõõmsaid uudiseid ka. Üleeile läksime õhtul jällekord Ka'a'awasse. Ma pole vist tegelikult eelmisest korrastki rääkinud? Seal elavad kolm noormeest ühes mõnusas majas ookeani ääres: Marc, Michael ja Carl. Ragnar sai siin mingil peol nendega tuttavaks ja siis juba eelmine kord sadasime suure seltskonnaga sisse. Kuna nad on siin ka uued, siis igasugused sõbrad on neile olulised. Siis nad kostitasidki meid suurte lihakuhjadega ja kanakuhjade ja alkoholi ja kõige muuga, mis pähe tuleb. Seekord oli siis täpselt samuti. Pidu oli väga lahe! Sai tantsitud kõvasti ja mingeid mänge mängitud, aga kuhu ma jõuda tahan on siis eilne hommik! Niiiiiii mõnus. Ärkasime üles seal kõik koos ja osad tulid tagasi Waikikisse korterit üle andma, aga meie jäime sinna Tuule, Taavi, Liisi, Kristjani, Marci, Michaeli ja Carliga. Läöksime kõik koos köiega vettehüppeid tegema. Ma ütlen ausalt, et ma oleks seal terve päeva võinud veeta. Alguses ei saanud vedama ja pärast ei saanud pidama. Esimene hüpe oli hirm veits, aga peale seda hüppasin kuskil 10 korda vähemalt. Üritasin back flipi ära õppida, aga sain hoopis ühe mõnusa seljaka! Igataahees, peale seda tulime Kaaawasse tagasi ja läksime poiste kajakiga sõitma (et siis mina lebotasin ees ja võtsin päikest, Taavi aerutas) ja pärast veel aerutas Kristjan. Ja siis veel Sandra... Ma koguaeg lebotasin.:D Siis käisime snorgeldamas ka. Aga ma väga kaugele ei julgenud minna, kuigi VÄGA ilus oli nagu alati. Siin nende haidega nii palju keisse, et käsi ja jalgu lendab ja üks noor tüdruk sai surma isegi paar nädalat tagasi. Ühesõnaga selline teine september meil siis siin!

Vahepeal on tegelikult niiiiii palju veel juhtunud. Olen siin matkamas käinud(facebookis on pilte) ja otseloomulikult kaaa TÖÖL. Wow vä. Ma tunnen, kuidas mul on juba tööst puhkust vaja. VIIS tööpäeva veel ja siis on puhkus nädalake 8-).  Need elan üle, aga ma muidugi päris täpselt ei tea, et kus ma elan siin nüüd lõpus. Siin hipikorteris lugu selline, et need on Tuule ja Ave töökaaslased ja ma ei tea neist midagi. Aga Tuule ja Ave lähevad neljapäeval juba minema.:D Niisiis ma loodan, et ma päris kodutuks ei jää siin.

Mis siis veel. Ma ei oskagi nüüd kohe mingit listi siin korraldada. Ütlen veel nii palju, et pilte ei hakka siin praegult sobrama, sest ma olen väsinud, aga ootan pikkisilmi New Yorki ja varsti olen kodus! Eks ma neid jutte jõuan seal ka rääkida(ilmselt nii palju, et kõigil on kopp ees).

Aga varsti näeme!
Mahalo, et lugesite ja Aloha! :****

Okei mõned vanad pildid ikka panin, mis ma pisikesest kaamerast leidsin 8-)

Homme olen kodus

Täiesti ajuvaba, kuidas aeg läheb. Mul on selline tunne, nagu oleks 2 päeva tagasi blogi kirjutanud ja sellest on jälle möödas üle kahe nädala. KUIDAS?!? Ma ei saa aru, kuhu see aeg siin kaob, täna on juba kuues august ja mul tuleb kergelt paanika peale juba.
See selleks. Tegelikult tahtsin kirjutada siia veel oma tegemistest. Olen vahepeal veitsu ikka ringi tsillinud ja ma nüüd üritan hästi palju pilte ka teha. Vahepeal tuli laiskus peale ja kaamera eriti päevavalgust ei näinud. Muidugi suutsin vahepeal siin oma väikesele fotoaparaadile üks-null teha. Ehk siis ta lihtsalt ei lähe enam tööle. Samas uputasin ka Gunilla veekindla kaamera ära(?!). Aga ma natuke kirjutan siis matkamisest alustuseks. Sellest siis niipalju, et ma pole seda väga teinud viimasel ajal... Aga Diamond Headis sai siiski ära käidud. Ma ükskord varem siia kirjutasin ka, kuidas ma Timoga Koko headis käisin. Ja kuidas mul mingi paarkümmend astet lõpust puudu jäi, sest ma ei suutnud seda teha eksole. Nii. Diamond Headis käisime Tuulega. Läksime sinna kodust täitsa jala kohale ka. Tuulel oli muidugi täiesti kohutav pohmell, mis tegi selle reisi minu jaoks palju lõbusamaks. :D Ma olin välja puhanud ja värske. Aga üldiselt sinna minek on nagu väike jalutuskäik, niisiis päris hike ma selle kohta ei ütleks. Kolm sammu ja oledki tipus. Isegi mina ei pidanud oma õllekõhule ja makaronist jalgadele vahepeal pausi andma. Vaade oli sealt ka väga ilus! Kuigi kaua seal ei saanud poseerida, sest turistikari oli igal pool. Lõppkokkuvõttes- tore, et tehtud sai, aga ei midagi erilist!

Mis siis veel. Vahepeal puutusin veits kokku siin selle medical insurancega. Naljakas lugu sellega. Ma mingi paar nädalat tagasi jätsin öösel oma plätud randa. Järgmine hommik käisin neid isegi otsimas, aga seal oli umbes 50 paari teisi plätusid, aga mitte minu omi. Ja mul on selline värk nende jalgadega, et võõrad kingad teevad väga haiget. Järgmisel päeval peale plätude kaotamist läksime Tuule, Taavi, Liisi ja Timoga North Shorele, kus sai suht palju ringi jalutatud. Ma seal kandsin oma toakaaslase Ave plätusid ja jalad tegid haiget kohe hommikul. Kuna me läksime igast lahedatesse kohtadesse, siis ma ei saanud ju väga nõrk luuser olla ja käisin ka igal pool kaasas. Näiteks ronisin oma katkiste jalgadega maailma kõige teravamate kivide otsas, et teha ära üks väike cliffjump. Nii valus oli, et pisar voolas ja Taavi aitas mind sealt kaljudest üles, aga tehtud ta sai. Lõpuks läks sinna haavadesse liiv sisse ja nutsin ja hädaldasin terve tee(sorry about that). Mulle endale tundus küll, et need haavad enamvähem paranesid ära ja teipisin need haavad hiljem isegi kinni, AGA. Nüüd siis üks hommik ärkasin selle peale, et tugev valu oli vasakus jalas. See sama haavake oli nüüd siis suhteliselt suur rõve haav, millel oli punane ring ümber tekkinud. Ma põhimõtteliselt mõtlesin juba, et suren ära. Traumapunktis öeldi mulle, et rahvusvahelist insurance nad ei aksepteeri, et esialgu pean ise kinni maksma ja siis hiljem tsekkide alusel saan raha tagasi. Mul just ülemus teatas sel päeval, et palga saan kätte alles päev hiljem. Siis saatsin oma kohalikule arstist sõbrale pildid jalgadest ja tema põhimõtteliselt kirjutas ka mu elavate seast ära:D. Ütles, et ma pean kohe kindlasti arstile minema ja see ei parane elusees ära. Siis ma siin jälle pillisin kodus(nagu mul kombeks on vist, kui häda on käes). Ragnar ei julgenud toa ukse vahelt sissegi astuda, sest ta ei osanud midagi peale hakata:D. Aga lõpuks ostsin poest mingi ravimi ja juba samal õhtul läks asi paremaks. Bottom line. Tänks kohalik sõber, et sa mulle mingi paanikahoo peale ajasid. Praegult tundub, et hakkab juba enamvähem korda minema(ma loodan, parem oleks) ja valu ka enam eriti ei ole.

Ahsoo. Nii jah. Enamus ajast ma olen ikka tööl ja ma nendest seiklustest väga ei kirjuta, sest ma kujutan ette, et ega te väga ei oska nime ja pilti kokku panna. Niisiis see plära poleks väga huvitav. Aga ma kirjutan üleeilsest õhtust ja eilsest päevast. Lugu siis selline, et pühapäeva õhtul avastasime Gunillaga, et meil mõlemal LÕPUKS vaba õhtu ja esmaspäev vaba päev. Mõtlesime suure hurraaga, kuidas õhtul lähme lõpuks ka peole.  (Paul just rääkis, et me oleme nii palju muutunud ja ei tee enam midagi peale töö) Mõeldud tehtud. Tulime peale tööd koju ja Gunilla keetis kokku ühed Lava Flow'd(ma teen teile neid Eestis, maailma parim jook). Ajasime siis mõned kokteilid alla, ülihea oli olla juba ja siis mõtlesime, et teeme kiire powernapi. Kell oli 8 õhtul. Jätkaks siis sellest, et me ärkasime järgmisel hommikul kell 10. Ehk siis NELITEIST tundi järjest und. Meie pisike powernap enne pidu:D. Täiesti haiged luuserid ikka. Vähemalt oli esmaspäeval värske olla ja läksime rõõsalt Kailua Beachile Mariliisile väikest ärasaatmist tegema. See on superilus rand ja ma ujuda kahjuks ei saanud jälle(pole väga kaua ujunud), sest ma ei tohi oma jalgadega veel liiva sisse minna. Igatahes. Tsillisime seal ja tegime pikniku ja see oli selline tunne mul, et ma ei tahaks olla mitte kuskil mujal mitte kellegi teisega. Võinoh. Selline tunne, et ma olen täpselt seal, kus olema peaks. Eriti mõnus oli. Me olime mina, Gunilla, Mariliis, Laura, Ragnar, Paul, Betija, Kalvis ja kohalikud. Eriti tsill oli.Tagasi minnes oli ainult väike huvide konflikt. Mina siin olen ikka kangekaelne ja ei ole nõus istuma ühegi inimese autosse, kes joonud on. Niisiis ma ütlesin, et lähen hea meelega bussiga koju üksi. Teised läksid autosse siis ja ma hakkasin juba kõündima, kui Laura mulle järgi jooksis ja ütles, et ei lase mul üksi minna. KUI ARMAS. Siis läksime kahekesi rõõmsalt bussiga koju:D. Õhtul läksid teised Lulusse, mina kaotasin oma koti ära ja leidsin selle alles kell 1 öösel, niisiis sinna ei hakanud minema. Läksin hoopis Tuulega kuskile Karaoke baari, kus olid tema töökaaslased. Sealt tulime varsti ära ja saate aru. Samal päeval teist korda sama asi. "Tule lähme meie juurde peole, ma ei ole eriti palju joonud". Ma ütlesin, et ma võin JALA tulla küll ja siis hakkas moosimine pihta. Ma ütlen ausalt, et ma ütlesin vähemalt 10 korda, et ma EI istu talle autosse. Ja ma ei öelnud seda nagu viisakalt, vaid kohe otse. No ei saanud aru. Siis juba Tuule hakkas ka, et "suva ju". Ja siis mul viskas kopa ette ja ütlesin, et lähen hoopis jala Waikikile tagasi ja Kelly'O Neyll baari. Tuule ja tema töökaaslane Jana otsustasid minuga liituda. Need tüübid ilmselt vihkavad küll mind elu lõpuni ja arvavad, et ma olen mingi massive party pooper. Kellys jaksasin juua täpselt ühe siidri ja siis tulin koju magama. Võib vist öelda, et pidutsemised on siin küll pidutsetud. Mitte midagi enam teha ei jaksa peale töö. Praegult on mul ka siin vaba päev ja tahaks voodisse kerra keerata ja magada. Aga ei tohi. Lähen parem käin Ala Moana kaubanduskeskuses ja raiskan raha veits.
Panen mõned pildid ka ja ma ütlen kohe ära, et aeg läheb nii kiiresti, et ongi pidu läbi varsti ja saan minna NEW YORKI jjuuhuhuuuuhuhuhuhuuu ei suuda ära oodata!

Tsau ja Gam õn chi (vietnami keeles, aitäh või midagi:D)

Kodus natuke nalja tegemas. Ja kaks sellist suurt jäätist on kuus doltsi. 8-)

Gunilla tegi meile Lava Flowsid:)

Meie mõnus seltskond Kailua poole minemas. Ragnar ei jaksanud meiega ühel pool teed oodata.

Ameeeerikkkaaaa

Kailua Beach

Meganunnud

Kimo ja Gunilts

Ilus pilt Kailuast:D

Millega tegeletakse:D (tegelt lollitavad niisama)

Ja ma kirjutan siiski veel millestki. Meie korterist! Minu kohalikust perekonnast

Seisavad vasakult: Ragnar, Silver, Allar, Sirli, Helari

Keskel diivanil: Laura, Liis, Mariliis ja Mai

Põrandal: Mina, Gunilla, Ave ja Paul

Selle pildi taga on tegelikult üks väga äge lugu! Juba algusest peale on olnud jutt, et tuleb teha ära üks ühispilt. Teile seal võib tunduda, et KOLMTEIST inimest ühes väikeses korteris on hullumeelne, aga tegelikult ei ole. Siin ei ole üldse inimesi ja mul on tunne, et kõik on täitsa tühjaks jäänud.
Igatahes. See pilt on tehtud kell viis hommikul. Me lootsime, et siis on ikka kõik kodus. Gunilla ajas mind siis üles ja oh üllatust. Raul ja Paul ei ole ikka kodus. Helistasime neile, et marss peolt koju ja nii nad siis tulid. Teised tulid otse magamast ja Gunilla läks parasjagu tööle(see on meil siin väga normaalne, et kogu värk käib vahetustega. Näiteks on nii, et Laura tuleb öösel peolt ja ma lähen tööle, siis on rohkem voodis ruumi magada, sest teeme nagu vahetuse:D). Vedasime siis kõige olulisema staffi elutuppa ja kõik saidki pildile. Kogu see träna on tegelikult stooriga. Näiteks minu käes on pool purki õllekorke ja meil on kindel eesmärk see vaas enne äraminekut täis saada. Gunilla käes on võrkpall, mis kahjuks enam eriti kasutust ei leia, kuigi idee oli alguses hea ja paar korda sai mängitud ka. Mariliisi käes on Allari ukulele. See peaks olema see, mille ta võitis Ukulele festivalilt õnneloosiga. Meie Liisiga saime seal samal festivalil japside telesse. Pildil olevad puuviljad ei ole ostetud, vaid oleme korralikult raksus käinud. Väga oluline on ka subway tops. See koht on meil kodust paari minuti kaugusel ja ütleme, et ikka väga mitu hommikut on seal veedetud 3 dollarilist võikut nosides. Potid-pannid on siin lihtsalt sellepärast, et need on kogu aeg pesemata. See oli üks väheseid kordi, kus nad kõik puhtad olid. Üleval vasakus nurgas on Rangar, kellel on seljas vest, millega sai ta omale nimeks Ragnarez. Selle vesti tõi meile tööle üks hull mees Jeffy, kes käib seal aegajalt meile igast toredat staffi toomas. Kõigi selja taga on meie kaks surfilauda ja ulpimismatt. Minul ja Gunillal on seljas töösärgid ja Liisil on peas meie töökoha müts. Laura kõrval paistavad meie longboardid ka, millega on päris paljud meist siit käna käinud. Silveril on seljas tööriietus. Ta töötab turvamehena Securitases. Mail on käes munad, mida meil siin korteris rotitakse. Vetsupaber on meil ka koguaeg otsas, sel päeval keegi tõi millegipärast. Laual on veel Timo riisipakk, mille ta meile jättis peale kahte nädalat siin olekut. Ja paistab ka mai Jimi Hendrixi maal, mille ta võitis. Üldiselt täiega armastan oma siinset perekonda! Jee

Ainult kolm nädalat möödas viimasest postitusest ju. Milles probleem?!?!?!?

Anyways, mul on superkiire olnud... Ja internetiga on nii nagu ta on siin, et kõrvalmajja tulek võtab ilmselgelt tüki küljest... Aga ma ei teagi kust alustada. Äkki siis 4. juulist? Siin oli siis Independence day. Käisime kohalikega rannas tsillimas ja söömas. Terve rand oli neid täis otsast ääreni. Kõik grillisid ja jõid põhimõtteliselt. Öösel tuli päris kenake ilutulestik ka! Sel samal õhtul kohtusime uute inimestega ka ja eriti tahaks panna siia üles kaks pilti ühest konkreetsest vennast tervitusega on sõpradele Eestis!

Selline tore noormees läheks seal Eestis kindlasti hästi peale. Siin nagu keegi ei vaadanud imelikult peale minu ja Tuule:D. Ja sõbrad olid tal ka kõik sellised casual vennad, kuigi see tüüp ikka üritas seal kõiki neid kallistada ja musitada. See selleks.
Edasi käisime matkal. Mingil päeval. Ma ei teagi mis päeval, sest mul on kõik nii segamini. Käisime siin samas Waikiki lähedal mägedes. Päris päikseline värk oli, aga muidu mõnus. Vaade oli ka superhea! Vahepeal oli mudane ka ja sai köite abil üles ronida igalt poolt. Ja kõige tähtsam- seal olid ühed punased marjad, mille nime me siiani ei tea. Maaaaailma parimad asjad. Need maistesid nagu maasikas-kirss-tikker ja kõik muud ka. Korjasime suure kotiga kaasa ja sõime end neist päris täis.

                                                                      Vot selline vaade
Selle kõige vahepeal on koguaeg töö ka olnud. Tööl on üldiselt väga lahe. Meil on kolm omanikku- kõik japsid. Kaks on ägedat japsi, aga üks on crazy asshole. Käi bja targutab, ise midagi ei oska ja inglise keelt ka ei räägi. Aga on hea, et ta seal on, sest muidu olekski kõik liiga lilleline. Manager on selle eest superüber lahe! Ja tööl olen Gunilla ja ühe lätaka Ievaga. Taga on veel kaks kokka ka, keda ma täiega armastan! Nad on lihtsalt maailma kõige ägedamad inimesed. Söödavad meid iga päev täis, kogu aeg veeren koju. Tööpäevad on kohati päris pikad. Üks päev olin 7st 22ni. Nüüd uuel nädalal olen kaks korda 6.30- 22.00. Päris lõbus. Vahepeal on mingi tunnike vaba aega.
Aga esimese palgatseki sain ka! Oodatust veits väiksem(kurat) aga no nädala aja eest umbes sama palju, kui Eestis kuu eest. Veitsa rohkem:D. Sellega muidugi lugu selline, et ma tahtsin palgatsekki laupäeval vahetama minna, et hurraaa vaba päev ja raha, aga eiiii. Jätsin passi koju ja ei saanudki vahetada ja nüüd pean ootama homset hommikut! :(:(:(:(:. Aga see on okei.

Siin vahepeal suhteliselt pidune ka see asi olnud. Vein on väga odav! ja väga hea. Suur vein maksab 8 doltsi. Ja selle all mõtlen ma siis pooleteist liitrist pudelit. Siis kodus on olukord suht pingeline, sest Raulpaul ei suuda hommikul vaikselt koju tulla ja kõik ärkavad üles ja kisavad ja draamadraama. Ma olen suhteliselt ära harjunud selle 3 tunni unega. Täna öösel magasin lõpuks 9 tundi jutti ja kohe võõras tunne on. 5 päeva oli olnud selline 3-4 tundi öösel ja siis päeval jälle kas tööl või trippimas.

Aaaa nii. Vahepeal käisime Tuule, Gunilla, Mariliisiga rannas ka. See oli siis Diamond Head Beach park. Väga äge koht, kaljune ja mõnus. Sai seal turnida ja kiikuda ja kala üritasime ka püüda. Tuuline oli, niisiis ei tulnud sellest miskit väga välja kahjuks.

Eile käisin Timoga Coco headis. Võinoooh. ma päris tippu ei jõudnud, sest eelmisest õhtust oli päris halb olla ja pildi viskas kuskil päris kõrgel taskusse. Veits olen pettunud endas, aga no mu füüsiline vorm on siin ikka päris korralikult kannatada saanud selle söömise ja joomisega, nii et polegi midagi imestada.:D. Aga peale seda läksime snorgeldama Hanuma Baysse, mis oli üks lahedamaid asju ever! Nagu HD filmi vaataks ja kõik kalad kõhu all ja suur kilpkonn nii kõrval, et tahaks High Five anda! Sellest mul ka eriti pilte pole, sest ma ei võtnud veekindlat kaamerat ja oma kaamera juhe on hetkel kadunud. Ühesõnaga, mul üldse pole praegult pilte väga palju. Ma võtsin oma arvuti ka vist üle kahe nädala kapi alt välja. Sellllllline tolmukiht oli peal. Aga ma tegelen sellega tulevikus! Mitte, et mu sõna enam midagi maksaks eriti, aga iga vaba hetk on siin hinnas ja arvutis eriti passida ei viitsi!

AGA mind saab kätte nüüd hommikuti töö juures, kui vaiksem on(ehk teie õhtu), siis tulge kõik skaipi ja saan tsättida mõnda aega ikka!

Ma loodan, et see on enamvähem loetav blogipostitus ja ma kindlasti jötsin mingi tuhat asja vahelt ära, aga see selleks. Soovitan teil lugeda Tuule blogi, sest ma olen seal suht tihe külaline ja ta on palju aktiivsem selle updatemises, kui mina enda omas! Tuulehawaii.blogspot.com

Tsau! Musid ja kallid Eestisse ja loodetavasti järgmine postitus tuleb varem, kui kolme nädala pärast!!!!

Töö ja ilus elu

Tere!

Kirjutan üle pika aja natuke oma tegemistest ka. Viimasel ajal on päris kiire olnud(või ma olen laisk olnud ja ei viitsi eriti arvutis istuda- ma ei tea), aga pole jõudnud kirjutada ja pilte üles panna.

Aga praeguse hetke tippon töö. Ma sain tööd siis sellises toredas kohas nagu Mac Nuts House. See on selline Hawaii ja Jaapani pärane kohvikrestoran, mis avatakse neljandal juulil. Toidu poolest on seal kõike mõnusat- POKEt, smuutisid, pannkooke värske moosiga, igatsorti liha ja muud head paremat. Viimasel ajal olen söönud mingit rõvedat toitu ainult, niisiis kogu see kraam seal kõlab paradiisina. Näiteks esmaspäeval oli meil niiöelda maitsmise päev. Saime valida omale menüüst ükskõik mis toidu. Mina võtsin pannkoogid maasikamoosiga(väga originaalne) ja Gunilla võttis burritod, mis olid ka väga head. Saime teistelt veel lihhi ja riisi ja kõike muud paremat. Väga head toidud on. Meiega töötab veel üks lätlane Ieva, kes juhuslikult elab meiega samas majas, aga teises korteris. Täna oli ka suhteliselt maitsmise päev, Gunilla sai jäätisekokteile ja muud paremat, mina pidin kahjuks minema Love Culture poodi oma tulevase ülemusega rääkima...

Natukene siis sellest ka. Love Culturest sain vastuse juba tsipa aega tagasi, aga nüüd käisin siis manageriga rääkimas. Jama on see, et pood avatakse alles 3. Augustil, aga treening algab varem. Aga ma siiski lähen sinna ka, sest ma tahan saada riideid (Ja jah, te võite ka mõistlikus koguses odavat staffi tellida). Ma jäin sinna kokkusaamisele täna mingi kena 15-20 minutit hiljaks, sest otsustasin minna „otseteed“ kaudu... Ilmselgelt oleks ringiga minnes kiiremini saanud. Ma loodan, et selle pärast mind pikalt ei saadeta.

Aga see selleks, eks ma sellest kohast kirjutan veel, kui rohkem infot saan. Homme ka veel päris tööpäev ei alga Mac Nutsis. Võinoh, me saame palka küll, aga homse kohta öeldi, et me hommikul ei sööks, sest me hakkame õhtusööke ja smuutisid proovima... Päris hea töökoht. Inimesed on ka lahedad ja jaapani keelt õpetatakse ka mulle seal veidi. Näiteks Irashaimase on tere tulemast ja kudasai on palun ja arigato gozaimašta suured tänud ja nii edasi. Põhiomanik on Aoki San, kes on kunstnik. Tema poeg on ka mingi kuulus kunstnik seal Jaapanis ja nende maalid on üleval ka meil seal restoranis. Siis on seal veel mingi San’id kelle nimesid ma ei mäleta jaaaa meie mega lahe Kitchen Staff. Kõik on sellised hea huumoriga muhedad inimesed, köögis on ainult puhta mehed.

Vahepeal olen siin saanud pisuke päikest ka peale. Käime siin ookeanis vesiaeroobikat tegemas ja niisama ulpimas. Madratsi peal on ikka jubehea lebotada..

Ja ega ma ei hakka siin pikalt keerutama- olen ka päris palju peol käinud. See on selline olukord mul praegult siin, et joomine on tasuta ja sellega kaasnev söömine ka. Ehk siis süsteem on selline. Mul pole raha, siis ma lähen baari, kus mingid härrad teevad joogid välja, kui natuke ripsmeid pilgutada. Siis jood ise ja jagad ka sõbrannadele ja meessoost korterikaaslastele, kes tasuta jooke ei saa. Kui keegi midagi üritab, siis tuleb minna naiste vetsu. Ja peale seda, kui leida veel lahe seltskond, siis saab tasuta süüa ka, sest tavaliselt minnakse baari sulgemisel sööma:D. Päris rõve süsteem, sest tegelikult ma ei lase omale üldse välja teha, aga siin pole väga valikut ja peab avatud olema. Aga peod ja joogid on viimasel ajal päris lahedad. Näiteks neljapäeval käisime ühe laheda asiaadi juures, kes elas 30+ korrusel ja megailus vaade oli. Reedel käisin mina Addiction klubis, olin mega Vip listis, kus toodi jooke ka nagu vett(kahjuks süüa mitte) ja rahvast oli palju ja väga lahe pidu oli. Ma kohtasin ühte lahedad sakslast Annat, kes rääkis kuidas ta proovis viis aastat järjest saada Green Cardi loteriiga ja nüüd lõpuks sai. Väga lahe minu meelest. Laupäeval käisime ka kuskil(ma isegi ei mäleta enam kus) ja pühapäeval käisime DUKEsis, mis on superlahe baar ranna ääres, kus on räigelt kallis. Gunilla ja Laura käisid seal mingi teinepäev ja jõid maailma primat kokteili, mis maksis 9 doltsi. Nimeks LAVA flow. Seal rumm, maasikamoos ja jäätise  taolist staffi, niisiis lõppkokkuvõttes maitseb see nagu jäätisekokteil. Seal olid lahedad mehhiklased/ameeriklased ja üks neist käristas ka meile terve õhtu välja. Naljakas, et Eesti mehed on ikka jube kitsid, kui võrrelda, et siinsed teevad 100+ doltsi eest mitmele neiule välja ja ära minnes suruvad kätt ja midagi muud ei ootagi- väga hea elu minu meelest! (võib-olla ma olen lihtsalt väga naiivne)

Korterist ka veits. Me elame siin 13kesi eks. Ma olen siin vahepeal päris hulluks juba läinud. Need, kes mind teavad, oskavad ilmselt ette kujutada, et mina ja 13 inimest koos ei saa olla väga hea kooslus:D. Kuigi ma olen väga tagasi hoidnud ennast. Paul siiski ütles mulle, et ma näägutan palju. Ma olen siiamaani solvunud(see oli vist 4 päeva tagasi). Ise nad(kurat) ei korista ja siis jätavad oma räpased nõud vedelema ja siis, kui midagi öelda julgen, siis ma näägutan. Kõik on nii harjunud, et keegi peseb nõud nende eest ära. Nüüd me otsustasime seda mitte teha ja köök on nagu balti jaama WC. Õnneks ma saan tööl süüa, niisiis ma ei pea selles köögis väga tsillima. Muidu on meil siin suhteliselt lõbus ja rahulik elu. Eks need vahepealsed ütlemised on loomulik nähtus.

Ma vist pole oma jaanipäevast ka kirjutanud. Selle veetsime sellises kohas nagu Makua Beach. Täpsemalt on siis kohalike keeli ranna nimi Pray for the Sex... Väga tore VIHMANE jaanipäev oli. Võinoh, algus oli mõnus, vees ulpimine ja mängud ja muu lõbus jaanipäeva staff, aga öisest vihmast jäin ikka päris tõbiseks ja peale seda olin kolm päeva outis. Üks video on ka sellest on siin:

http://vimeo.com/69213931

Saame oma ülemuselt õnged ka laenu, siis saame laupäeval kalale minna(siis on esimene vaba päev). Siin lahedad kalanimed. Näiteks ühe kala nimi on Kala ja üks on Kole.:D Varsti saan matkama ka minna, kui palgad tulevad. Siis panen pilte ka. Ma olen tõesti jätnud unarusse, mul vist polegi pooli pilte. Aga ma lähipäevil võtan kõikide arvutitest pildid ja laen mõned üles ka. Senikaua vaadake Gunilla pilte- enamus on niikuinii minuga:D.

Seda ka, et tehku mis ära tehakse, aga ma olen ikka üks memmekas koduigatseja. Nii, et tulge mulle külla pliis...

Vasakult:mina, Laura, Mariliis, Liis ja Gunilla. Ehk siis minu voodikaaslased, toakaaslane Mariliis ja naabertoa pliks Liis. Mis tuletab meelde, et eile öösel olin suht magamata, sest kell 4 midagi jõudsid Laura ja Mariliis koju ja siis oli aeg ju kõik ülejäänud korter ka üles ajada, voodi peal hüpata, kiusata, kartulipannkooke teha, ja niisama lollitada. Tänks tüdrukut!

Addictionis peol. Ma tegelt ei ole autis, vaid naersin millegi üle. Vasakult on mingi tüüp, Ryan, mina ja sakslanna Anna.

 Ega meie pere poisid jaanipäeval muu käruga ei sõida, kui Mustangiga...

Liisuga Mustangis tsillimas

Jaanilised Ala Moanas bussi ootamas

Liis ja Gunilla. Gunillal minu tehtud pats peas!:)

Selline oli siis Makua kant.

Autos olime kilud karbis. Kokku oli mingi hetk vist 14 inimest autos?

Pray for the Sex beach

Õhtul rannatsill(soe ja ilma sääskedeta, kujutage ette eksole)

Ühe nunnu Gunillaga päris rõvedat odavat õlle lürpimas...

Naised sinises...

Öösel tegime pika säriga pilte! Ehk mina tegin pilte ja naised olid modellideks

2

Üks video ka siis lõpuks. Mustangiga sõit!

Huvitav,huvita. Mida Mariliis küll teeb. Väga, isegi VÄGA varjatud bussis joomine!

Varsti rotin Gunilla arvutist ka pilte, mul väga endal pole. Siis panen üles ka! Kalli-kallid Eestisse ja teistele lugejatele!

Rahatu parm

Ma siin vahepeal olen unustanud oma tegemistest kirjutada. Töö on olemas!(Küll alates juulist, kuid siiski) ja praegult otsin teist juurde. Töö sain ühes nunnus restoranis, mis avatakse esimesel juulil. Treening algab õnneks tsipa varem. Guniltsiga saime mõlemad sinna kohe tööle, kui applicationeid täitsime. Täna käisin Love Culture poes vestlusel. See avatakse alles 27. juulil! TSIISAS.. Ehk siis mingi kuuks ajaks pole ilmselt mõtet minna, KUIGI jätsin võimaluse avatuks. Nüüd ma siin siis olen, näpud põhjas. Vahepeal olin muna nägu, nüüd olen juba riisi nägu. Ilgelt kopp on ees. Maailma kõige halvem tunne tõsiselt. Aga nälg pole veel nii suur, et mingit rõvedat flaikutööd tegema kutsuks. Võinoh, eks ma ilmselt homme lähen, kuigi no see mõte ajab mul juba südame pahaks. Üks päev pidin veel minema, aga kaotasin numbri ära ja need tropid ise ka ei helistanud. Ma täpselt ei teadnud, kuhu minna ka. Järgmisel päeval saatsid emaili mulle, et ma olen VERY UNPROFESSIONAL. Ma saatsin vastu, et kas ta on idioot, et ise ei helistanud:D. See selleks. Sinna ilmselgelt flaikusid jagama ei lähe. Aga vahepeal veel nii palju, et hakkasin rannas uuesti käima ja jumet olen ka veits võtnud juba. Oleme siin kolm päeva käinud madratsitega ulpimas. Täna olid mõnusad lained ka. Paar päeva tagasi käisin surfamas jälle, aga laineid polnud peaaegu üldse. Päris masendav oli seal ilkuda. Sain ainult sinikad omale kätele ja puusadele jälle.

Paar pildikest ja ma üritan midagi huvitavat ka teha, et siia kirjutada. Kui töö olemas, siis käin matkan ja teen kõik lollused ära!!! Nii, et ärge veel lugemisest ära tüdinege:D

                            Nägu pole õnneks näha, aga see olen siis mina lainega näkku saamas. :D

See madratsile saamine on üks ilge maadlemine iga kord

Ja siis saab korraks nunnut nägu teha ja kohe maha kukkuda:D

And all my people say : Nanananananananaaaaaa

Lugu minu elu kõige ägedamast tundest(minu mäletamist mööda). Ma alustan siis päris algusest.

Paar kuud tagasi rääkisin Eestis  sellest, kuidas ma Ameerikasse tulles tahan kindlasti Macklemore ja Ryan Lewise kontserdile tulla. Paar päeva peale selle rääkimist tuli Facebooki nende poolt teade: „Macklemore x Ryan Lewis concert in HONOLULU FOR FREE“. Ma olin mingi WHAT, mida, kuidas see võimalik on. Tundus nagu mingi märk olevat, et ma olen üks rämedalt lucky bastard. Kuna tasuta kontsert oli Microsofti poe avamise puhul, siis oli tingimuseks see, et kontserdipäeva hommikul pidi minema pileti järgi Ala Moana keskusesse.

Ja nii need kuud möödusid, kuni jõudsin siia ja oleme jõudnud tänasesse hommikusse. Ajasime endid siis kell 8 üles, et minna pileteid võtma. Teada oli, et 200 esimest saavad Neon Trees bändiga kohtuda(Esinesid koos Macklemore ja Ryan Lewisega siis) ja järgmised 2500 saavad kaks piletit kontserdile. Poe avamine oli kell 11 hommikul ja me olime kell 9 kohal nagu kaks kopikat. Aga lugu oli selline, et see järjekord oli surravurraline parklatesse välja. Inimesi oli MEELETULT. Meile öeldi kohe, et meil pole võimalustki ja et terve see parklatäis ei saa pileteid. Seal olid paljud terve öö campinud, et pileteid saada. Ma olin ikka väga löödud! Esimese hoobiga mõtlesin, et ongi pekkis. Siis hakkasin seal rääkima mingite Microsofti tüüpidega, kes olid „eelisjärjekorras“ ja palusin neil endale pilet võtta(neile seal juba jagati meie silme all), aga nad olid sellised ülbarid. Ühesõnaga. Sealt polnud lootuski saada. Mai sai oma töökohast omale pileti ja mul oli ikka päris nutt kurgus küll. Kurat küll, kaks kuud oodanud ja nüüd siis nii! Läksime siis kurvalt koju!

Kodus olles sain juba teada, et Mai sebis oma töökaaslaselt Liisile ka pileti ja mina olin siis ilma. Kurat küll, süda valutas veel rohkem! Siis natuke hiljem helistas Mai mulle ja ütles, et sinna praegult saab piletita sisse, et pannakse alles lava üles. Kell oli mingi 12. Mina olin kohe kraps püsti ja jooksin välja bussi peale! Poole tee peal Mai helistas ja ütles, et nad visati välja sealt alalt ja ikka ei saa nii sisse. Aga no ma olin peaaegu kohal, niisiis läksin sinna. Seal olid kaks naist Microsofti riietes ja ma võtsin kohe südame rindu ja läksin küsisin „Where can I get the ticket to the show?!“ ja vastuseks sain „You can’t, there are no more tickets. You can buy them from Craigslist for $150“. OHHHOOO, pisar silmanurgas läksin siis  Mai ja Liisi juurde hädaldama(nad juba ootasid seal sissepääsu juures), kuni minu juurde tuli üks mees „Excuse me, were you looking for the ticket?“. Ma olin mingi nooo jaaa ja siis ta ütles, et poes on mingeid pileteid. Ma mõtlesin, et ohh ma jooksen sinna, et äkki ta helistab ja paneb mulle kinni pileti minu nimele. Siis ta helistas kohe mu kõrval ja ütles, et „Bring me one ticket“ ja siis ütles, et ma ootaksin seal, et ta otsib mu üles. Ma ikka ültesin talle, et ta on mu jumal ja nii edasi ja muretsesin, et kuidas ta mu üles leiab või äkki ta unustab mu ära ja siis ta ütles „I’m pretty sure you’re not gonna let it happen“.

Järjekord(meie olime siis juba sees)

Igatahes natukene ootamist ja siis istusin rahva vahel kuni nägin, et mingi Rohepluusid otsivad kedagi. Otsisin MIND . Üks kena noorhärra Logan tõi mulle pileti ja siis ma olin nii õnnelik, et kallistasin teda ja edasi me ootasime sissepääsu. Olime järjekorras suht esimesed. Ja issand, kuidas see Microsoft ikka poeb! Jagati tasuta igat värvi saunalinasid, jooke, varasemalt jagati mingeid särke ka. Järjekorras istumine oli suisa lust.

Microsofti saunalinad ja õnnelikud Mai ja Liis

Lõpuks mingi pool 5 hakati sisse laksma ja siis ma olin juba dsjkgjlkhahjgfhjsghgsjkkg nii õnnelik. Seal tehti meist pilte ja siis jooksime sisse. Saime lava esisele alale OTSE LAVA ETTE. Issand mu jalad olid juba täiesti läbi, aga okei. Nii kui hakkas asi lähemale jõudma, siis ununes juba kõik. Mainiks veel ära, et seal ei ole lubatud kontserdialal mitte kuskil ÜLDSE suitsetada. Nagu, sa ei tohi minna üldse sissegi suitsupakiga ega muuga. Seal jagati tasuta snäkke(krõpsupakke, pannkooke jätisega, vett). Uskumatult lahe ikka. Siis seal loositi välja autogrammidega kitarre mitu tükki, plaate, Xboxe ja muud Microsofti staffi. Väga lahe.

:)

Siis tuli suht punkt kell kuus lavale MAKCLEMORE koos RYANiga. Teate, see oli kõik nii lahe. Kogu see algus ja see feeling seal lava ees ja päike särab ja kõik oli niii mõnus. Ma pean neid videosid veits kokku võtma, sest need näevad väga lahedad välja, aga kuulda on ainult räiget kiljumist.

Mina, Macklemore, Ryan Lewis ja Mai

Parempoolne noormees andis mulle pileti!

Natsa inimesi ja Ryan

Aga jõuame nüüd kõige olulisema juurde! Mina ei pese oma käsi vist enam mitte kunagi, sest mina olen surunud Macklemore kätt ja kaks High Five ka temaga ja Ryaniga High Fivesen ka ja ma olin nooo tätisa kõrval ja laulsime ja tantsisime. Videod on enamasti sellised, kus ma hüppan ja laulan. Väga hea kaameramees! Igatahes, kogu see feeling oli ulmeline. Ma ei oska seda kirjeldada kahjuks, aga ma loodan, et ma ei unusta seda mitte kunagi ära. Ma loodan, et need videod aitavad kaasa! Kontsert oli super, aga pisut lühike.

Üks pilt videost, Ryan Lewis:)

Üks pilt videost, Macklemore

Peale seda oli Neon Trees kontsert. See oli tsipa rahulikum, aga väga ägedad tüübid on nad ka!

Üks pilt Neon Treesi videost

Lõppkokkuvõttes, täiesti hull, kuidas mul lihtsalt VEDANUD on ja ma olen nii õnnelik selle üle! PS. Mu korterikaaslased ütlesid just, et ma olen nagu 13-aastane, kes kohtas Justin Bieberit, sest ma lihtsat ei suuda seda irvet  omal näost koristada!

Aga  ma kirjutan muust ka varsti, ma praegult olen liiga ekstaasis! Tsauki kalli-kalli!