Rahatu parm

Ma siin vahepeal olen unustanud oma tegemistest kirjutada. Töö on olemas!(Küll alates juulist, kuid siiski) ja praegult otsin teist juurde. Töö sain ühes nunnus restoranis, mis avatakse esimesel juulil. Treening algab õnneks tsipa varem. Guniltsiga saime mõlemad sinna kohe tööle, kui applicationeid täitsime. Täna käisin Love Culture poes vestlusel. See avatakse alles 27. juulil! TSIISAS.. Ehk siis mingi kuuks ajaks pole ilmselt mõtet minna, KUIGI jätsin võimaluse avatuks. Nüüd ma siin siis olen, näpud põhjas. Vahepeal olin muna nägu, nüüd olen juba riisi nägu. Ilgelt kopp on ees. Maailma kõige halvem tunne tõsiselt. Aga nälg pole veel nii suur, et mingit rõvedat flaikutööd tegema kutsuks. Võinoh, eks ma ilmselt homme lähen, kuigi no see mõte ajab mul juba südame pahaks. Üks päev pidin veel minema, aga kaotasin numbri ära ja need tropid ise ka ei helistanud. Ma täpselt ei teadnud, kuhu minna ka. Järgmisel päeval saatsid emaili mulle, et ma olen VERY UNPROFESSIONAL. Ma saatsin vastu, et kas ta on idioot, et ise ei helistanud:D. See selleks. Sinna ilmselgelt flaikusid jagama ei lähe. Aga vahepeal veel nii palju, et hakkasin rannas uuesti käima ja jumet olen ka veits võtnud juba. Oleme siin kolm päeva käinud madratsitega ulpimas. Täna olid mõnusad lained ka. Paar päeva tagasi käisin surfamas jälle, aga laineid polnud peaaegu üldse. Päris masendav oli seal ilkuda. Sain ainult sinikad omale kätele ja puusadele jälle.

Paar pildikest ja ma üritan midagi huvitavat ka teha, et siia kirjutada. Kui töö olemas, siis käin matkan ja teen kõik lollused ära!!! Nii, et ärge veel lugemisest ära tüdinege:D

                            Nägu pole õnneks näha, aga see olen siis mina lainega näkku saamas. :D

See madratsile saamine on üks ilge maadlemine iga kord

Ja siis saab korraks nunnut nägu teha ja kohe maha kukkuda:D

And all my people say : Nanananananananaaaaaa

Lugu minu elu kõige ägedamast tundest(minu mäletamist mööda). Ma alustan siis päris algusest.

Paar kuud tagasi rääkisin Eestis  sellest, kuidas ma Ameerikasse tulles tahan kindlasti Macklemore ja Ryan Lewise kontserdile tulla. Paar päeva peale selle rääkimist tuli Facebooki nende poolt teade: „Macklemore x Ryan Lewis concert in HONOLULU FOR FREE“. Ma olin mingi WHAT, mida, kuidas see võimalik on. Tundus nagu mingi märk olevat, et ma olen üks rämedalt lucky bastard. Kuna tasuta kontsert oli Microsofti poe avamise puhul, siis oli tingimuseks see, et kontserdipäeva hommikul pidi minema pileti järgi Ala Moana keskusesse.

Ja nii need kuud möödusid, kuni jõudsin siia ja oleme jõudnud tänasesse hommikusse. Ajasime endid siis kell 8 üles, et minna pileteid võtma. Teada oli, et 200 esimest saavad Neon Trees bändiga kohtuda(Esinesid koos Macklemore ja Ryan Lewisega siis) ja järgmised 2500 saavad kaks piletit kontserdile. Poe avamine oli kell 11 hommikul ja me olime kell 9 kohal nagu kaks kopikat. Aga lugu oli selline, et see järjekord oli surravurraline parklatesse välja. Inimesi oli MEELETULT. Meile öeldi kohe, et meil pole võimalustki ja et terve see parklatäis ei saa pileteid. Seal olid paljud terve öö campinud, et pileteid saada. Ma olin ikka väga löödud! Esimese hoobiga mõtlesin, et ongi pekkis. Siis hakkasin seal rääkima mingite Microsofti tüüpidega, kes olid „eelisjärjekorras“ ja palusin neil endale pilet võtta(neile seal juba jagati meie silme all), aga nad olid sellised ülbarid. Ühesõnaga. Sealt polnud lootuski saada. Mai sai oma töökohast omale pileti ja mul oli ikka päris nutt kurgus küll. Kurat küll, kaks kuud oodanud ja nüüd siis nii! Läksime siis kurvalt koju!

Kodus olles sain juba teada, et Mai sebis oma töökaaslaselt Liisile ka pileti ja mina olin siis ilma. Kurat küll, süda valutas veel rohkem! Siis natuke hiljem helistas Mai mulle ja ütles, et sinna praegult saab piletita sisse, et pannakse alles lava üles. Kell oli mingi 12. Mina olin kohe kraps püsti ja jooksin välja bussi peale! Poole tee peal Mai helistas ja ütles, et nad visati välja sealt alalt ja ikka ei saa nii sisse. Aga no ma olin peaaegu kohal, niisiis läksin sinna. Seal olid kaks naist Microsofti riietes ja ma võtsin kohe südame rindu ja läksin küsisin „Where can I get the ticket to the show?!“ ja vastuseks sain „You can’t, there are no more tickets. You can buy them from Craigslist for $150“. OHHHOOO, pisar silmanurgas läksin siis  Mai ja Liisi juurde hädaldama(nad juba ootasid seal sissepääsu juures), kuni minu juurde tuli üks mees „Excuse me, were you looking for the ticket?“. Ma olin mingi nooo jaaa ja siis ta ütles, et poes on mingeid pileteid. Ma mõtlesin, et ohh ma jooksen sinna, et äkki ta helistab ja paneb mulle kinni pileti minu nimele. Siis ta helistas kohe mu kõrval ja ütles, et „Bring me one ticket“ ja siis ütles, et ma ootaksin seal, et ta otsib mu üles. Ma ikka ültesin talle, et ta on mu jumal ja nii edasi ja muretsesin, et kuidas ta mu üles leiab või äkki ta unustab mu ära ja siis ta ütles „I’m pretty sure you’re not gonna let it happen“.

Järjekord(meie olime siis juba sees)

Igatahes natukene ootamist ja siis istusin rahva vahel kuni nägin, et mingi Rohepluusid otsivad kedagi. Otsisin MIND . Üks kena noorhärra Logan tõi mulle pileti ja siis ma olin nii õnnelik, et kallistasin teda ja edasi me ootasime sissepääsu. Olime järjekorras suht esimesed. Ja issand, kuidas see Microsoft ikka poeb! Jagati tasuta igat värvi saunalinasid, jooke, varasemalt jagati mingeid särke ka. Järjekorras istumine oli suisa lust.

Microsofti saunalinad ja õnnelikud Mai ja Liis

Lõpuks mingi pool 5 hakati sisse laksma ja siis ma olin juba dsjkgjlkhahjgfhjsghgsjkkg nii õnnelik. Seal tehti meist pilte ja siis jooksime sisse. Saime lava esisele alale OTSE LAVA ETTE. Issand mu jalad olid juba täiesti läbi, aga okei. Nii kui hakkas asi lähemale jõudma, siis ununes juba kõik. Mainiks veel ära, et seal ei ole lubatud kontserdialal mitte kuskil ÜLDSE suitsetada. Nagu, sa ei tohi minna üldse sissegi suitsupakiga ega muuga. Seal jagati tasuta snäkke(krõpsupakke, pannkooke jätisega, vett). Uskumatult lahe ikka. Siis seal loositi välja autogrammidega kitarre mitu tükki, plaate, Xboxe ja muud Microsofti staffi. Väga lahe.

:)

Siis tuli suht punkt kell kuus lavale MAKCLEMORE koos RYANiga. Teate, see oli kõik nii lahe. Kogu see algus ja see feeling seal lava ees ja päike särab ja kõik oli niii mõnus. Ma pean neid videosid veits kokku võtma, sest need näevad väga lahedad välja, aga kuulda on ainult räiget kiljumist.

Mina, Macklemore, Ryan Lewis ja Mai

Parempoolne noormees andis mulle pileti!

Natsa inimesi ja Ryan

Aga jõuame nüüd kõige olulisema juurde! Mina ei pese oma käsi vist enam mitte kunagi, sest mina olen surunud Macklemore kätt ja kaks High Five ka temaga ja Ryaniga High Fivesen ka ja ma olin nooo tätisa kõrval ja laulsime ja tantsisime. Videod on enamasti sellised, kus ma hüppan ja laulan. Väga hea kaameramees! Igatahes, kogu see feeling oli ulmeline. Ma ei oska seda kirjeldada kahjuks, aga ma loodan, et ma ei unusta seda mitte kunagi ära. Ma loodan, et need videod aitavad kaasa! Kontsert oli super, aga pisut lühike.

Üks pilt videost, Ryan Lewis:)

Üks pilt videost, Macklemore

Peale seda oli Neon Trees kontsert. See oli tsipa rahulikum, aga väga ägedad tüübid on nad ka!

Üks pilt Neon Treesi videost

Lõppkokkuvõttes, täiesti hull, kuidas mul lihtsalt VEDANUD on ja ma olen nii õnnelik selle üle! PS. Mu korterikaaslased ütlesid just, et ma olen nagu 13-aastane, kes kohtas Justin Bieberit, sest ma lihtsat ei suuda seda irvet  omal näost koristada!

Aga  ma kirjutan muust ka varsti, ma praegult olen liiga ekstaasis! Tsauki kalli-kalli!

ABSOLUTELY NO PARKING

Hei!
Pole pikalt kirjutanud jälle, sest tegemist on palju olnud. Ma nüüd hakkasin aktiivselt tööd otsima. Täitsin laupäeval ühe applicationi (Billabongi poodi hühühü) ja täna saatsin kolm cv'd. Kahest kohast juba vastati. Lähen nüüd kohe-kohe intervjuule.
Muidu eile(pühapäeval) käisime Gunilla, Scotti, Franki ja siis nende ühe toakaaslasega North Shorel Polot vaatamas. Väga mõnus koht oli, rahvast oli palju. Sinna tuldi ikka kohe peredega hängima. Meie seltskond oli väga populaarne, kuna meil oli suur vaat õlut kaasas. Mina siis sain ka esimest korda tagurpidi vaadi otsas istuda ja otse voolikust õlle kulistada- check. Väga mõnus päev oli, toitu oli ka nii, et tapab. Polo vaatamisest muidugi väga midagi välja ei tulnud. Ujumas käisime ka seal, aga ilgelt kivine põhi oli ja välja tulime kõik poolvigastena. Mul siiamaani varbad valutavad. Üldse, mu jalad näevad välja täiesti kohutavad.
Ma kirjutan siia veel kohalikust elust ka. Siin on väga, nagu VÄGA palju prostituute. Nad isegi ei varja seda. Terve tänav on õhtuti neid täis. Ja teine asi on kanep. Siin on kogu aeg kanepi lõhn üleval. Eriti õhtuti rannas. Istusin eile õhtul üksinda rannas mingi tunnikese ja selle ajaga käisid läbi kolm seltskonda, kes kõik tõmbasid kanepit. Kuigi politseijaoskond on nii saja meetri kaugusel. Mitte kedagi ei huvita lihtsalt.
Ja muidu kodustest tunnen ka puudust. See käib veits närvidele, et kuskil ei saa käia ilma kommentaarideta. Ma ei saa aru, mis kuradi kultuur see on, et igale mööduvale tüdrukule peab rääkima sellest, kui hot ja ilus ta on. Huvitav, kas see on kellegi kunagi sihile ka viinud?! Ja 12kesi ei ole väga lihtne ühes korteris elada. Ma olen kohati päris väsinud ja tahaks juba tööle saada, et natukene eemale saada. Muidu on tülid lihtsalt tulemas ja enamus teist peaks teadma, et ma ei ole just ka kõige lihtsam inimene, kellega läbi saada..:D
Aaaa ja see on ka siin naljakas, et kõik on nii üle pingutatud. Nagu ABSOLUTELY NO PARKING, mitte lihtsalt no parking:D See on nii naljakas.

Aga ma panen paar ilusat pilti ka. Ma olen siin tegelt päris palju ringi asjatanud, aga praegult ei oska ka midagi tarka rohkem lisada. Ma mõtlen alati, et kirjutan maad ja ilmad kokku igast naljakatest juhtumistest, aga ma olen selline udupea, et pole üldse meeles...

Pauli ja lemmik õlu reklaamiga:D

Hard Rock Cafe

:)

Mis sa ära teed, kui uni peale tuleb

Crazy bird lady meie tänaval

Beerpong Downtownis

ABSOLUTELY NO DRINKING IN CAR

:)

NOMNOM

NOMNOM

Hullud moosinäod

(:(:(:(:

Varsti üritan uuesti kirjutada ja äkki mingi videomaterjali ka leiutada. Õnneks saame siin Hiltoni hotellis head netis passida. Loodetavasti nad meid siit välja ei viska. Seniks, aga Mahalo lugemise eest ja Aloha!!!

Time is running out

Praegult on täiesti hull siin. Aega on niiiii vähe. Koguaeg on mingi dilemma, kuhu minna ja mida teha. Täielik ajapuudus.

Kõigepealt siis laupäeval tulime töövestluselt ja läksime õhtul Alberti juurde. Ta elab 30dal korrusel katusekorteris. Vaade oli täiesti kreiiisiii. Terve linn tuledes näha. Nagu whaaat. Tüüp on seal kuus aastat elanud. Seal olid tal mingid sõbrad ka, kelle nimesid ma ei mäleta ja parasjagu jõudis Bangkokist kohale Ming. Eriti lahe super taipärane naine. Anywayys, tsillisime seal ja siis läksime edasi kuskile hotelli peole. RumFire oli sellle koha nimi. Päris hull. Terve koht oli rahvast täis ja jumal, kuidas inimesed siin tantsida ei oska. Naised ja mehed õõtsusid tantsupõrandal või siis naised hõõrusid end vastu mehi. Kurb vaadata. Me läksime Gunillaga panime asjad paika:D Peegli ees tantsimine on ära tasunud. Ja siis mehed olid VÄGA shokeeritud, et me nagu reaalselt tantsisime ja ei tahtnudki niisama ringi hõõruda. Kummaline tõesti eks. Igatahes, seal pikka pidu ei olnud. Need hotellipeod lõpevad siin 12 öösel ära, sest naabrid hakkavad õiendama(mõelge, kui Eestis saaks pidu kell 12 läbi, meil nagu algab alles kell 12). Aga edasi läksime mingisse odavasse baari. Abertida oli hea hängida, ta käristas terve õhtu välja. Üldse see on siin väga populaarne. Aga no mulle sobib, kuna ma olen selline vaene rott hetkel:D. Aga seal baaris kohtusime mingite mainlandi tüüpidega, ja nillisime nendega. Rääkisid mulle New Yorkist ja olid ilgelt shokeeritud, et mul on nagu mälu ja mõistus. See oli nii naljakas. Ma ütlesin mingi random fakte, mida ma kuskilt lugenud olen ja siis tüübid olid mingi „Wow, I’m amazed“. Ee, okei. Cool, et ma siin ilge aju olen... Aga ma seal väga kaua ei olnud, Gunilla jäi nendega edasi ja ma jalutasin koju. Läksin öösel jalutasin mööda ookeani, vaatasin tähti. Vesi oli nii mõnna. Siis tsillisin ja kuulasin muusikat. Mingi härra tuli muga rääkima. Mingi Las Vegasest päris produtsent. Siin on üldse hästi taaline see, et inimesed tulevad nagu tsättima. Eriti üksi olles. Siis ma leidsin sealt rannast Jelly Fishi, astusin sellele otsa. Aga kõrgetada ei saanud juhuu. Ja siin on coolid krabid ka kivide peal. Mõtsin, et võtan koju kaasa, praen ära ja saan soodsalt süüa, aga nad on ikka kuradi kiired:D.  Aga magama sain kuskil 7 paiku hommikul.

Kell 10 ajas Gunilla mind juba üles ja polnudki pikka pidu- tuli randa ujuma minna. Päikesepõletus on nüüd täitsa läinud. Rangluu on ka okei, kui suurt survet ei avalda. Võiks juba sellega ka korda saada, siis saaks surfamas käia. Lained on nii mõnkad siin praegult. Aga ujuda on ka fain. Lihtsalt ei taha veest välja tulla, nii hea on lebotada. Agapäikese käes ei julge veel eriti kaua isegi kreemiga olla. See ikka murrab siin täiega. Kuigi mu põletus nii hull ei olnudki, nahka ei tule üldse.

Pühapäeval pidime minema North Shorele, aga jäime hilja peale veits. See tööandja hullult põeb, et äkki me ei lähegi sinna. Kuigi ma leidsin mingi elukoha variandi meile ka juba.Igatahes, esmaspäeva hommikul lähme bussiga ja tsekime selle asja üle seal. Siin on ka muidugi mõnus, aga tahaks juba välja saada ka.

Siin on praegult ka nii, et ma sain hommikul ühe Macki käest sõnumi, et „tulge Imperial hotelli, ma bronnisin katusealuse ja siin on pool party“. Okei siin me nüüd siis oleme jälle ja minek ja Gunilla teeb juukseid ja ma kirjutan blogi. Täitsa hull, et koguaeg igal pool midagi toimub. Tahaks loota, et North Shorel on tsipa rahulikum, kuigi veits on nagu kahju siit ära ka minna. Kõik on nii lahedad. Korterikaaslased on ka nii mõnusad.

Aaaaa täna oli rannas hea. Tulime Gunillaga ujumast ja siis ma vaatasin, et Vahuri asjad on mu  rätiku peal. Ütlesin siis casually Gunillale, et „Näe, Pauli asjad on mu rätiku peal“. Gunilla mingi hmm jaa Paul on siin. Täiesti lampi:D Ehk siis ta nimi tegelt Vahur ja mul tuli lampi Paul ja Gunilla sai kohe aru, kellest jutt. Nagu WHAAAAATTT.Kust see tuli:D Aga ühesõnaga, Vahur on läinud ja nüüd me kutsumegi teda Pauliks :D

Kodurand:)

Mingi party rannas.

See Penthouse vaade oli selline kole:D

naistejutud

Imperial hotelli 27 korrus. Ma päris täpselt ei oska öelda, miks me sinna läksime:D

Käisime täna North Shorel lõpuks ära. Koht oli esimese hooga nagu shock. Õudne. Kuigi kaks minutit hiljem oli juba shokk läinud ja oli megalahe. Selline hea Ameerika maaelu. Mitte nagu Eestis. Seal olid poed ja kohad avatud, elu käis. Linn rahvast täis. Ümbruskond on uskumatu. Siin on sellised puud nagu Tomb Raider 1hes. Ma mõtlesin kunagi, et seal mängus on need puud sellised halva graafika pärast, aga tegelt ongi sellised puud olemas. Nii lahe. Anyways. Sõidul kohtasime megalahedat vana naist. Ta oli 84-aastane. Kinkis meile kommi ja lilled kõrva taha ja rääkis sellest, kuidas ta Pearl Harbouri ründamise ajal nägi, kuidas pomm maandus ühe teami otsa ja siis pead ja jäsemed lendasid. Kokkuvõttes ta rokkis ja tegi tuju ilgelt heaks. Aga koha pealt veel nii palju, et käisime ühte tuba vaatamas ja siis see majaomanik vedas meid veits laiali. Käisime kohviistanduses ja shokolaakdikasvatuses. Megaa, saime maitsta neid ubasid igas staadiumis ja saime  täisõpetuse, kuidas asi käib.

Aga nillisime ja tsillisime ja siis tulime tagasi.  Meil oli lõbus, nagu alati. Ja see Haleiwa oli illlgelt ilus, kuigi seal pole laineid. See töökoht oli küll rops. Mingi räpane rasta töötas seal. Igatahes. Nüüd me tahame Kailuasse kolida, homme lähme tsekime selle üle.Ja kui see ei kõlba, siis lähme Ewa Beachi.

Kui ma kunagi normaalse neti sebin ,siis panen rohkem pilte ja videosid. Aa ja see ka, et ma nüüd jään hetkel siiski püsivalt siia Waikikile, ma käisin eile Ewa Beachil ja ma kunagi kirjutan sellest ka.

Ja sorri, et see selline segane siin kõik on. Ma võtan selle naabrite wifi häkkimise korralikult kätte ja siis saan normaalsemalt blogi pidada. Siin praegult mitme päeva tekst koos.
Ma nüüd jooksen oma SSNi taotlema. Tsauki ja päikest!

North Shore, here we come

Kuulge nüüd ongi lood nii, et ma lähen siit soojast Eestist minema ja kolin North Shore’le. Saime Gunillaga seal smuutibaaris tööd! Hurraaa!!! Lähme naudime kohalikku elu, õpime surfamise selgeksja tripime ringi. Selle töö saamine oli nii lamp. Helistasin  keset ööd ja mõtlesin, et sain eestlase numbri. Siis mingi naine võttis vastu „hello“. Ma siis ka, et „Teree, oled eestlane vä?“. Ta vastas „whaat?“ ja siis ma ehamatasin ja viskasin telefoni ära:D. Ta helistas tagasi ja siis rääkisin, et tahan tööd:D. Täna käisime vestlusel ja voila! Elukohta veel pole,aga no leiame selle ka. Hull on see elu siin ikka- kõik kukub kätte.

Aga me saime oma päikesepõletustest lahti enamvähem. Võinoh, Gunilla kimas kohe siis paljaõlu välja. Ma olin seekord veits arukam.Eile oli muidugi selline tuimar päev, et käisime ujumas ja nillimas ja Arnodlsi baaris, kus oli äge laiv muusika ja siis istusime pargis ja jõime „Big Wave“ ja veel mingit õlle ja siis tuli hull ilutulestik otse meie nina all. Ja ohhh nii mõnuiuuuuuuuuussss. Hull elu ikka on siin ja ma tean, mis teid kõige kadedamaks teeb- SIIN POLE SÄÄSKI. Nagu mitte ühtegi, JEAAAAAAAHHH. Lihtsalt soe on ja mõnus ja õhtul saab ka lühkaritega olla no problem ja vesi on soe ja läbipaistev ja no ideaalne.(ma pole ikka veel üle saanud, kui hull paradiis siin on) Ühesõnaga. Ma olen veel pilvedes ja ehk varsti juhtub midagi, mis kaks jalga maa peale tagasi tooks.

Hetkel tähistame kodus ja homme lähme North Shore avastama ja vaatame oma tulevase töökoha üle. Esmaspäeval algab juba treening ja saame minna SSNi taotlema. Muidu. Ma lihtsalt pean ära mainima, et ma pole ming parm, aga siin on söök nii kallis ja alkohol NII ODAV!. Nagu mingi 700 rummi saab vähema kui kümne doltsi eest. Me joome mingit Black Malibut, mis maksis 16 doltsi, aga see oli kõige kallim neist üldse. Ja maasikaid sööme ka ja tegime mõnusad kokteili ja ohh elu on nniiiiiii ilus.

Ja ma tean, et ma luban videosid kogu aeg ja asju, aga mu internet on selline junn.. Aga uues elukohas loodetavasti mitte. Aga no ma üritan täna õhtul! Siis näete, kuidas me ookeanis nillime ja niisama lollitame.

Aaaaa, eile oli hea nali veel. Tulime õhtul koju ja istusime elutuppa ja siis me Gunillaga jälle lollitasime nagu alati ja siis Vahur ütles hea lause :“Issand, ärge hakake jälle naerma“:D:D:D Nagu WHAAAT, kõik sellised tõsised ja me koguaeg irvitame oma lamedate naljade üle. Eile me reaalselt vaatasime ühte oma videot mitu korda ja naersime iseendi üle .Nagu tegelt. Appi, kui labane:D

Aga okeiokei, panen teile siia vaatamiseks tänast kraami siis. Me käisime esimest korda peale saabumist Waikikist väljas, venitasime tiibu ja lendasime korraks pesast välja. Panen paar pilti siia sellest ja üldse elust!

Kõige halvem õlu EVER!!(me rahvakeeli kutsume seda siin pissiks(seda muidugi viisakalt öeldes)) See on nagu vesi, mis maitseb nagu okse. Tore, et Vahur seda 30 tükki ostis, need nüüd hallitavad siin kapi otsas. Kõige parem on see, et ta jõi meie hea õlle ära ja siis ütles, et "Ma lähen toon asemele" ja tõi selle:D

See on ghetto street meie nimetusena. Seal iga õhtu mitu mendiautot või kiirabi või tuletõrje. Räme action käib koguaeg.

Gunilla uus ride. Muidu selle lauaga on hea stoori. Kui me seda ostsime, siis alghind oli 250 doltsi eks. Ja siis ma ütlesin kähku, et teeme 225 ja siis see rootslane ütles, et "ma annan 200ga". Ütleks, et päris halb ärinaine:D Gunilla ilmselt oleks selle 250ga ka ikka ära võtnud:D Pealegi andis ta veel igast staffi ka kaasa.

Kanali ääres ehk Ala Wai blvd

Kõige lemmikumad puud siin huudis. Nagu karvapallid

Kohalik kuum mees. Siin neid päris palju tegelt. Üks kutt on selline, kes käib ringi ainult püksi jalas ja ta on päris ponts ja siis tal on umbes pool kanni koguaeg näha. Muidu nagu ei saakski aru, et sama parm, aga siis tagumiku järgi saab aru:D

Gunilla oma uue ridega enne töövestlust. (tegelt random auto ilmsgelt) Käisime söömas mingis kohalikus kohvikus. Siin on ilgelt lahe see, et joo ära ja täida uuesti tops täis. Mul Eestis ilge probleem sellega alati, et joon joogi kahe sekundiga ära.

Niizama ilusad taimed

udused preilid oma maasika-banaani-ananassi-malibu kokteilidega

nomnomnmononomomonomom

Nooo tsauu

Järgmine postitus tuleb loodetavasti juba North Shorelt ja saan teile näidata maailma kõige ägedamat loodust! Seniks aga Aloha Auinala ja tervitusi Eestisse!