Time is running out

Praegult on täiesti hull siin. Aega on niiiii vähe. Koguaeg on mingi dilemma, kuhu minna ja mida teha. Täielik ajapuudus.

Kõigepealt siis laupäeval tulime töövestluselt ja läksime õhtul Alberti juurde. Ta elab 30dal korrusel katusekorteris. Vaade oli täiesti kreiiisiii. Terve linn tuledes näha. Nagu whaaat. Tüüp on seal kuus aastat elanud. Seal olid tal mingid sõbrad ka, kelle nimesid ma ei mäleta ja parasjagu jõudis Bangkokist kohale Ming. Eriti lahe super taipärane naine. Anywayys, tsillisime seal ja siis läksime edasi kuskile hotelli peole. RumFire oli sellle koha nimi. Päris hull. Terve koht oli rahvast täis ja jumal, kuidas inimesed siin tantsida ei oska. Naised ja mehed õõtsusid tantsupõrandal või siis naised hõõrusid end vastu mehi. Kurb vaadata. Me läksime Gunillaga panime asjad paika:D Peegli ees tantsimine on ära tasunud. Ja siis mehed olid VÄGA shokeeritud, et me nagu reaalselt tantsisime ja ei tahtnudki niisama ringi hõõruda. Kummaline tõesti eks. Igatahes, seal pikka pidu ei olnud. Need hotellipeod lõpevad siin 12 öösel ära, sest naabrid hakkavad õiendama(mõelge, kui Eestis saaks pidu kell 12 läbi, meil nagu algab alles kell 12). Aga edasi läksime mingisse odavasse baari. Abertida oli hea hängida, ta käristas terve õhtu välja. Üldse see on siin väga populaarne. Aga no mulle sobib, kuna ma olen selline vaene rott hetkel:D. Aga seal baaris kohtusime mingite mainlandi tüüpidega, ja nillisime nendega. Rääkisid mulle New Yorkist ja olid ilgelt shokeeritud, et mul on nagu mälu ja mõistus. See oli nii naljakas. Ma ütlesin mingi random fakte, mida ma kuskilt lugenud olen ja siis tüübid olid mingi „Wow, I’m amazed“. Ee, okei. Cool, et ma siin ilge aju olen... Aga ma seal väga kaua ei olnud, Gunilla jäi nendega edasi ja ma jalutasin koju. Läksin öösel jalutasin mööda ookeani, vaatasin tähti. Vesi oli nii mõnna. Siis tsillisin ja kuulasin muusikat. Mingi härra tuli muga rääkima. Mingi Las Vegasest päris produtsent. Siin on üldse hästi taaline see, et inimesed tulevad nagu tsättima. Eriti üksi olles. Siis ma leidsin sealt rannast Jelly Fishi, astusin sellele otsa. Aga kõrgetada ei saanud juhuu. Ja siin on coolid krabid ka kivide peal. Mõtsin, et võtan koju kaasa, praen ära ja saan soodsalt süüa, aga nad on ikka kuradi kiired:D.  Aga magama sain kuskil 7 paiku hommikul.

Kell 10 ajas Gunilla mind juba üles ja polnudki pikka pidu- tuli randa ujuma minna. Päikesepõletus on nüüd täitsa läinud. Rangluu on ka okei, kui suurt survet ei avalda. Võiks juba sellega ka korda saada, siis saaks surfamas käia. Lained on nii mõnkad siin praegult. Aga ujuda on ka fain. Lihtsalt ei taha veest välja tulla, nii hea on lebotada. Agapäikese käes ei julge veel eriti kaua isegi kreemiga olla. See ikka murrab siin täiega. Kuigi mu põletus nii hull ei olnudki, nahka ei tule üldse.

Pühapäeval pidime minema North Shorele, aga jäime hilja peale veits. See tööandja hullult põeb, et äkki me ei lähegi sinna. Kuigi ma leidsin mingi elukoha variandi meile ka juba.Igatahes, esmaspäeva hommikul lähme bussiga ja tsekime selle asja üle seal. Siin on ka muidugi mõnus, aga tahaks juba välja saada ka.

Siin on praegult ka nii, et ma sain hommikul ühe Macki käest sõnumi, et „tulge Imperial hotelli, ma bronnisin katusealuse ja siin on pool party“. Okei siin me nüüd siis oleme jälle ja minek ja Gunilla teeb juukseid ja ma kirjutan blogi. Täitsa hull, et koguaeg igal pool midagi toimub. Tahaks loota, et North Shorel on tsipa rahulikum, kuigi veits on nagu kahju siit ära ka minna. Kõik on nii lahedad. Korterikaaslased on ka nii mõnusad.

Aaaaa täna oli rannas hea. Tulime Gunillaga ujumast ja siis ma vaatasin, et Vahuri asjad on mu  rätiku peal. Ütlesin siis casually Gunillale, et „Näe, Pauli asjad on mu rätiku peal“. Gunilla mingi hmm jaa Paul on siin. Täiesti lampi:D Ehk siis ta nimi tegelt Vahur ja mul tuli lampi Paul ja Gunilla sai kohe aru, kellest jutt. Nagu WHAAAAATTT.Kust see tuli:D Aga ühesõnaga, Vahur on läinud ja nüüd me kutsumegi teda Pauliks :D

Kodurand:)

Mingi party rannas.

See Penthouse vaade oli selline kole:D

naistejutud

Imperial hotelli 27 korrus. Ma päris täpselt ei oska öelda, miks me sinna läksime:D

Käisime täna North Shorel lõpuks ära. Koht oli esimese hooga nagu shock. Õudne. Kuigi kaks minutit hiljem oli juba shokk läinud ja oli megalahe. Selline hea Ameerika maaelu. Mitte nagu Eestis. Seal olid poed ja kohad avatud, elu käis. Linn rahvast täis. Ümbruskond on uskumatu. Siin on sellised puud nagu Tomb Raider 1hes. Ma mõtlesin kunagi, et seal mängus on need puud sellised halva graafika pärast, aga tegelt ongi sellised puud olemas. Nii lahe. Anyways. Sõidul kohtasime megalahedat vana naist. Ta oli 84-aastane. Kinkis meile kommi ja lilled kõrva taha ja rääkis sellest, kuidas ta Pearl Harbouri ründamise ajal nägi, kuidas pomm maandus ühe teami otsa ja siis pead ja jäsemed lendasid. Kokkuvõttes ta rokkis ja tegi tuju ilgelt heaks. Aga koha pealt veel nii palju, et käisime ühte tuba vaatamas ja siis see majaomanik vedas meid veits laiali. Käisime kohviistanduses ja shokolaakdikasvatuses. Megaa, saime maitsta neid ubasid igas staadiumis ja saime  täisõpetuse, kuidas asi käib.

Aga nillisime ja tsillisime ja siis tulime tagasi.  Meil oli lõbus, nagu alati. Ja see Haleiwa oli illlgelt ilus, kuigi seal pole laineid. See töökoht oli küll rops. Mingi räpane rasta töötas seal. Igatahes. Nüüd me tahame Kailuasse kolida, homme lähme tsekime selle üle.Ja kui see ei kõlba, siis lähme Ewa Beachi.

Kui ma kunagi normaalse neti sebin ,siis panen rohkem pilte ja videosid. Aa ja see ka, et ma nüüd jään hetkel siiski püsivalt siia Waikikile, ma käisin eile Ewa Beachil ja ma kunagi kirjutan sellest ka.

Ja sorri, et see selline segane siin kõik on. Ma võtan selle naabrite wifi häkkimise korralikult kätte ja siis saan normaalsemalt blogi pidada. Siin praegult mitme päeva tekst koos.
Ma nüüd jooksen oma SSNi taotlema. Tsauki ja päikest!