Universum, mis sul viga on?

Siit tuleb nüüd üks väga diip ja kurb postitus.
Täna pidin ma minema oma unistuste tööd üle tsekkima. See oleks siis olnud fotograaf/produtsent vist eesti keeles? Igatahes. Kohtumine oli kell neli, ma olen nädal aega oodanud seda nagu väike laps, aga õnneks universumil olid muud plaanid. Nimelt kodust minema hakates ei tulnud lihtsalt mitte ühtegi rongi. Ma sain aru, et inimesed olid tund aega oodanud, peatus oli puupüsti rahvast täis. Lõpuks see muidugi tuli, aga peale seda jäi teine rong hiljaks. Taksoga poleks ka jõudnud, sest sel ajal tunnel autosid täis. Niisiis jäin ma oma kohtumisele 15 minutit hiljaks ja see härra polnud enam seal. Saatsin kohe emaili, et olen ikka seal ja läks nii, et äkki ikka saaksin veel ühe võimaluse. Vastuseks tuli "It's ok. We're done".
Ma ütlen kohe ära, et ma hakkasin pillima, nagu täiskasvanud inimesele ikka kohane. Kuidas nii?!?!?!? Nagu tõsiselt ka, nii õel vastus. Peale seda emaili istusin Vapianos ja kurtsin töökaaslasele. Väljas hakkas just parasjagu vihma sadama ja tundus üldse, et maailma lõpp on käes.
Peale seda supsasin oma baarist läbi, et saada üks lohutusõlle ja seejärel kimasin Brooklynisse ja sain Paula ja Sandyga kokku. Sandy oli just kuu aega Greenlandis. Vaatasime pilte ja VÄOO, väga väga ilus koht ikka. Ja need jäämäed, no uskumatu. Aga teine keiss on see, et Sandyl on minu unistuste kaamera, niisiis suundusime Brooklynisse välja, minul kaamera ja statiiv näpus. See tegi ikka tuju väga heaks ja sain üle pika aja selle kaameraga tsillida. Ma muidugi pole nii osav, kui oma kaameraga, sest no pool ajast kulub nuppude otsimisele, aga midagi ilusat ikka saime.

Sellega võin vabalt selfisid teha peeglis elu lõpuni. 

Paar tähte on ka taevas näha, kuigi no linnavalgus tapab need kõik suht ära. Williamsburg Bridge

Parem pool linnast.

No üks veel

Sandy ja Paula

Mingi lambine restoran

:)

Ma ei saa mitte kunagi mehele

Eilsete ürituste valguses pean ma lõpuks kirjutama oma meeletult headest sebimisskillidest. Nimelt, eile õhtul rääkisin tööl pikalt juttu ühe kena Austraalia noormehega. Tavaliselt on nii, et kui keegi mulle atraktiivne tundub, siis mul ei tule sõnad absoluutselt suust välja. Ehk siis ma tardun täiesti paigale, teen oma peas paar nalja, naeran omaette ja näen välja nagu idioot kõrvaltvaatajale. Eile see nii ei olnud, mul tulid isegi sõnad suust välja ja asi sujus ootamatult palju paremini kui tavaliselt. Mingi hetk jõudsime jälle viisajutuni ja siis ta tegi veel nalja, et ta võib minuga abielluda küll.. ja kuhu jõudsin mina oma jutuga?!?! Kuidagi selleni, et ma olen nii paksuks läinud ja eelmisel aastal võtsin ikka jõhkralt juurde. MIDA?!??!?! Mis mul viga on?! Nagu tõsiselt. Ja ma ei saa seda isegi alkoholi kaela ajada, sest ma olin täiesti kaine. Ja see pole mitte ainuke kord. Iga kord, kui ma kohtun mingi vähegi normaalse inimesega, siis suudan ma öelda midagi nii erakordselt lolli, et ma tahaks lihtsalt ära surra. Ja flirtimine, oh jumal. Misasi see veel on?
Ma ütlen teile, et ma lõpetan kunagi oma ühetoalises lasnamäe korteris koos 50 kassi ja pinokliga, sest kui ma sellises tempos jätkan, siis ei ole mul lootustki üldse mitte kunagi tanu alla saada. KUIGI, mõni päev tagasi tuli minuga rääkima minust peajagu lühem indialane. Vestlus oli konkreetne. Tema(india aksendiga): "I'm sorry, but you look very beautiful, would you like to come home with me?". Mina :"No"
Niisiis vähemalt saan omale mingi peajagu lühema india tüübi võtta, kui kõik muu alt veab.

Anyways, täna on mul vist vaba päev, muidu olen ikka tööl tööl tööl. Lähen täna ühte reklaamifirmasse tööd üle tsekkima, aga ma räägin sellest pigem pisut hiljem.

Ja mul pole pilte, aga seda ma teen ka täna.

Issand mul polegi nagu midagi kirjutada enam, sorry! Tsau

Pööraseid hetki minu ainukesest vabast päevast

I hate fridays!

Ma ei tea, et kuhu see aeg siin kaob, aga nädalake on mööda läinud ilma blogimiseta. Täna on mul vaba päev, mis algas VÄGA meeldivalt. Nimelt olen ma jälle ilma huuleneedita, sest viimase kahe päevaga läks see täiesti halvaks. Ma ei hakka kirjeldama, et milline see välja näeb, sest paljud teist ilmselt minestaks, aga Hedo arvates näen ma välja näiteks selline:

Polegi kõige hullem ju?! Igatahes, ma loodan, et see asi paraneb nüüd ära. Ja mida ma sellest kõigest õppisin? I'm too old for this s***!

Teistest uudistest, olen vahepeal nagu ikka kuus päeva järjest tööl käinud. Eelmisel pühapäeval vaatasime jalka finaali. Bayern Munich tuleb meile siia mängima mingi suvalise Mehhiko tiimiga. Ilmselt lähme vaatama mängu, tahaks veel oma Saksamaa särki kanda...

Räägin siis veel ka sellest, et kui väga ma vihkan reede õhtuid. Niisiis, reedel lõpetasin töö kella ühe ajal öösel ja otsustasin Hedo ära oodata(kuna ta lõpetas kell neli). Läksin siis rõõmsalt oma baari, et haarata peale pikka tööpäeva üks kosutav kesvamärjuke ja mida näevad mu silmad??? See baaritänav oli täiesti õudne. Nädala sees on siin ka palju rahvast, aga sellise vaatepilti ei ole minu silmad varem näinud. Kell pool 2 öösel olid inimesed niiiiii täis. Ja mitte nagu hästi täis, vaid nii täis, et tüdrukutel olid kleidid pea kaenla all, alparid näha, koperdasid oma kõrgetel kontsadel. Ühest teisest baarist astus välja kena näitsik, ilusalt riides, ja blööaaaa- pani otse seal baari ees ropsi. Tsiki taga mingi silmnähtavalt võõras noormees, kes ikka veel loodab keppi saada ja patsutab tüdrukut seljale. Kaks tänavat eemal haarasin omale 1 dollari pitsalõigu ja nägin vilkureid. Igavusest ja uudishimust seadsin pitsat nosides sammud sinnapoole. Seal seisis kaheksa politseikut ja kiirabibrigaad, tänav oli konkreetselt täis ropsitud, maja vastas lösutas kuskil 35-aastane korralikus ülikonnas mees, kes oli reaalselt ennast ja kogu tänava täis oksendanud. Ma läksin nende politseikutega juttu ajama, vaatasime kuidas kiirabitöötajad seda tüüpi üritasid kanderaamile panna, aga kuna ta samal ajal IKKA VEEL oksendas, siis see oli pisut raskendatud. Kuidas nii palju okset ühe inimese sisse isegi ära mahub? 

Lõpuks istusin nõutult oma baarileti taga, rääkisin oma baarimehega juttu. Ta ütles, et vihkab reede õhtuid sama palju, kui mina. 

Ma ütlen kohe, et ma olen enda arvates ise ka ikka igas joobestaadiumis olnud, aga sellist jama eiei, mitte selline. Fuh. 

Samas, eile ma jälgisin pisut, et mida need inimesed omale sisse ajavad. Minu kõrval üks tsikk lasi viskit toonikuga, tekiila shot, viski shot, mingi lambine kokteil ja siis üks siider ka pliis peale. Ja need shotid maksavad 8 doltsi tükk. Ma ei ole aru saanud kunagi, miks inimesed neid reaalselt ostavad. Ma olen neid joonud siin küll ja küll, aga ma pole kunagi ühegi eest maksnud. Nagu, üks lonks 8 dollarit ja seda ei saa ju isegi nautida?!?! Ei, aitäh.

Anyways, kuna ma ei oska absoluutselt mitte millestki kirjutada, siis lisan siia postitusse lihtsalt lambiseid pilte ja üritan mingi stoori juurde rääkida.

Niisiis, rongi ja metroojuttu. See tore sõber tsillis minuga New Yorgi subway peal. Neid seal vahel ikka kohtab(õnneks mitte liiga tihti) ja prussakaid on ka vahel, väga harva.

Aga, väike magamisstoori ka juurde. Eile öösel koju sõites vaatasin rongis ringi ja jõudsin järeldusele, et Pathi rongi peal magama jäädes minuga küll midagi juhtuda ei saa. Esiteks sellepärast, et ma ei ole kohanud ühtegi sellist "gängi" või asja, kes tunduksid kuidagi ohtlikud ja üksiküritajatel ei ole võimalustki. Siin on öösiti täpselt piisavalt palju inimesi rongis, et kõigil oleks turvaline. Eile näiteks teadsin KOHE, et jään magama. Panin omale rõõmsalt äratuskella helisema ja jäin tukkuma. Minu vastas istusid lahedad tsikk ja kutt, kellega ma unesegaselt vahepeal paar nalja viskasin. Nimelt kuna mul on nohu, siis ma vahepeal võin veits norsata. Ja ma magasin klapid peas ja tegin korraks silmad lahti, siis nägin neid minu poole vaatamas ja naermas. Võtsin klapid ära ja küsisin, et "did I snore?". Selle peale nad hakkasid veel rohkem naerma ja ütlesid, et ei. Nad olid omavahel ka just kohtunud rongis ja ütlesid, et ma tundun äge ja, et nad ootasid millal ma üles ärkan, et nad saaks minuga tsättida. KUI ÄGE??

Ma pole siin mitte ühtegi Reelikat näinud veel, väga masendav. Aga mu nimi, enamus inimesed otseloomulikult ei suuda seda hääldada, ega ära õppida. Niisiis kutsutakse mingi näiteks Reeliks, Rayrayks, Reeks, Reliika, Relic. Üks õhtu üks tüüp ütles mingi Elrika või midagi taolist Mul on isegi endal juba raskusi oma nime hääldamisega, niisiis mida ma veel teistelt ootan?!

Käisin ükspäev jalksi vaatamas

Kui Saksamaa võitis Brasiilia, siis oli Empire saksa värvides ja kui täitsa ära võitsid, siis oli ka. Nii lahe!!!

Üks hommik astusin Vapianosse sisse a toimus selline söögiorgia. Ehk siis käimas olid testid ja kõik inimesed tegid rõvedalt sööki, mida keegi ei söönud ja mina seal mugisin rõõmsalt.

Väsinud fänn koduteel...

Ja ma tahtsin veel öelda, et mulle nii väga meeldib, kui te mulle kirjutate facebookis, et ma pole ammu blogi kirjutanud. See on nii armas, et te mu parmuelu ikka veel jälgida viitsite!

Kalli-kalli ja ma täna teen midagi ägedat oma allesjäänud vaba päevaga, et saaks JUBA HOMME uue postituse teha!

Coney Island

Eile oli üle pika aja vaba päev ja plaan oli sellest võtta viimast. Mõeldud, tehtud! Üleeile õhtul peale tööd käisime Elsiga Hobokeni elu kaemas. Nimelt on pikka aega plaan olnud siia välja tulla, aga alati viivad kõik teed kuidagi New Yorki. Esimese hoobiga olin mina ikka päris ehmatunud, sest siin on järjekorrad baaridesse. Nagu reaalselt mingi 25 inimest ootab ukse taga, et minna sisse õlut jooma. What?!?! Käisime siis paaris pubis, lõhkusime klaasi, jooksime välja, valasin end õllega üle, andsin maailma ägedaimatele tüüpidele kogemata vale numbri ja tulime koju. Kokkuvõttes jäi see ilmselt viimaseks korraks siin baarides...
Aga eile siis. Ärkasin pisut unisena, aga pidin siiski kiirelt linna jooksma ja Vapianost palgatšeki võtma ja selle siis panka viima ja raha vastu vahetama. Loomulikult sõi automaat mu 50 dollarit ära,sest see jäi mingit x-pidi sinna kinni. Järjekordne tõestus, et raha vihkab mind. Polnud väga hullu, küll ma selle tagasi saan. Hüppasime siis rongi peale ja sõitsime Coney Islandile. Pidime esialgu küll Six Flagsi minema, aga see jäi ära, sest autojuht pidi tööl olema.
Niisiis, seal on üks selline tore lõbustuspark nagu Luna Park! Me Elsiga ostsime kohe piletid omale ja jah, ma mäletasin õigest. Ma armmmmmaaastan lõbustusparke ja neid pea alaspidi karusselle. Ma ei kartnud üldse ja olin isegi silmad lahti. Karjusime oma hääled ainult ära. Ameerika raudteele kahjuks ei jõudnud, sest sinna oli eraldi pilet ja pikk järks. Pluss Els pidi tööle minema.
Niisiis jäin ma sinna üksi lounima ja kell 5 sain oma sõbra Mattiga kokku. Pean tunnistama, et üle pika aja väga lahe inimene, siin enamasti on ikka täielik jobukari koos. Igatahes, tsillisime katuseterrassil ookeani ääres, jäin ilmselt pisut haigeks(kurguvalu võib muidugi olla tingitud ka sellest karjumisest). Peale seda läksime kuskile mõõganeelajate muuseum-baari. Koha nimi oli vist Freakshow. Seejärel saabusid Matti sõbrad sinna. Sai pisut karaoket lauldud ning siis otsustasime tagasi lõbustusparki minna, et vaaterattale minna. Niiiii ilus oli, kõik tuled põlesid ja ohhhhh. Mis ma ikka räägin, ma kohe panen teile lõpuks hunniku pilte. Koju sõites olin ma Margariitadest üle joodetud ja kodust 2,5 tunni kaugusel. Kell oli kolm öösel ja otseloomulikult jäin ma metroo peal magama ihuüksinda. Hoidsin siis Elsi kaamerat nagu oma väikest last, kui üks tüüp üritas mind üles ajada. Koputas mu õlale, et "Sorry, mis, I think you missed your stop". Mina unesegasena oleks tal peaaegu nina lömmi löönud, sest ma arvasin, et ta tahab mind röövida. Kiirelt küsisin, et kas ma olen Manhattanil. Vastus tuli jaa. Mina siis jälle, et "kas Union Squarel??". Tema poolt tuli kurb nägu ja "kahjuks möödas". Jooksin siis maha ja ÕNNEKS olin täpselt Pathi peatuse kõrval. Ehk siis ma magasin õige peatuse maha, kust ma oleks pidanud kõndima, aga sain hoopis paremasse kohta Jeee

Ühesõnaga, täna on mul ka veel vaba päev ja siis tuleb sel nädalal ainult 6 päeva tööl!:) See ei olnud kusjuures sarkastiliselt kirjutatud, sest uskuge mind, 6 päeva kõlab nagu paradiis kümne päeva kõrval!!! Ja nüüd(trummipõrin), hunnik lubatud pilte!!!

Esimene vaade pargile. See on siis vana ameerika raudtee, pisut edasi oli ka uus, mis just avati!

Me käisime selle Wild Riveri peal ka. See oli küll kõige lamedam junn üldse.

Selle peal käisime KAKS korda, sest see oli nii lahe lihtsalt. Ja mina üldse ei kartnud(tegelt see on hästi kõrgel, see lihtsalt sisse zuumitud)

Mina olen ka täitsa alles ja isegi mu sissepäevitatud kotirant on näha(ja huuleneeti pole ka vist enamused teist näinud)

Hedo Kossu mängimas. Ehk siis see vend pressis mult 5 dollarit välja(jobu)

Kogu see trall toimus ranna kõrval ja see on beachwalk ehk promenaad!:)

Sellega käisin õhtul sõitmas

Tänava nimi oli Surf avenue. Mulle meeldib

Mingi suur junn, mis mulle lihtsalt nii väga meeldis:D Kunagi tehti sealt mingeid hüppeid, nüüd see on nagu landmark

Poolakas Matt

Katuseterass ja taustal paistab uus ameerika raudtee

ÕLU(ja lihtsalt ilus pilt)

Õhtul oli selline

Matti sõber ja tema tüdruk VERONIKA. Mul tuli kohe selline õnnejoovastus peale, nagu oleks kodus(kes ei tea, siis mu õe nimi on Veronika)

Üks tore pilt sõpradest.

Ja sealt tulid need Margaritad, mis mind metroo peal magama panid. Nämmmaa

Aga täna! SAKSAMAAAAAAA KDJFKJGKLJKLGJDKL tsau!

Vastik laiskvorst

Ma olen täitsa ära unustanud selle blogi kirjutamise, niisiis nüüd pean küll hoolega oma ajus sobrama. Mis vahepeal üldse toimunud on??
Nii. Vaadates eelmist blogipostitust, siis ütleks kohe ära, et tegemist ei olnud mu viimaste Ben&Jerryse jäätistega. Ma olen vahepeal vähemalt kuus pakki ära söönud(Ma ei julge endast pilte postitada, te ilmselt arvaks, et keegi on mu ära söönud). Niipalju siis sellest...
Vahepeal oli siin muidu neljas juuli, Independence day!!! Ma olin loomulikult tööl sel päeval(hetkel olen 10 päeva jutti) ja õhtuks pisut suss omadega. Paula ja Els olid Brooklynis, üks teine sõber oli Queensis ja Hedo oli tööl. Mina olin laisk ja ei viitsinud minna ei Queensi ega ka Brooklynisse ja jäin hoopis Manhattanile koos oma töökaaslastega. Läksime kuskile kohalikku klubibaari nimega Bar None. Pidu oli väga lahe, sai üksjagu tantsitud, TEKIILAT joodud ja niisama lollitatud. Ma kohtusin selle tüübiga lampi, kelle juures me eelmisel aastal paar päeva elamise. What are the odds??? Ahjaa, ma unustasin mainida, et Paula ja Els tulid ka siiski Brooklynist sinna ja Austin koos oma sõbraga tulid Queensist. Ma olen lihtsalt nii awesome, et keegi ei suutnud ilma minuta tähistada 4. juulit:D. Lõpuks viis Austin mind sealt klubist kuskile baari edasi taksoga ja see oli kesklinnas. See oli maailma igavaim baar. Kuna ma olin üksjagu joonud, siis viisakas Reelika ei ole ilmselgelt enam teemas, niisiis olin väga otsekohene ja küsisin, et miks kurat ta mind nii lahedalt peolt nii mõttttttetusse baari tõi ja jalutasin minema. Kõndisin rõõmsalt 20 plokki tagasi ja sain Hedoga kokku. Peale mida me läksime koju...:D

Siin kodus elan juba mitmendat päeva oma toas üksi. Paula on Brooklynis Sandy korteris. Ma peaks ka sinna minema, aga ma pole seda suutnud neli päeva teha. See on ikka mingi värk, et oma kodu on kõige mõnusam ja kohe üldse ei viitsi mingis suvalises voodis magada, kuigi sealt oleks nii palju mõnusam tööle minna. Praegult on veel 2 päeva vapis tööl ja siis on 1 päev siin Hobokenis ja siis on kaks vaba päeva!!!!!!!!!!! Misasjad need veel on??? Laupäeval lähme Paula, Matti ja ta sõbraga Six Flags lõbustusparki.

Vahepeal olin ma siin natukene masenduses ka, sest ma olen sellline kobakäpp ja mul on ikka mingi karmavõlks üleval. Vapianos läksin kliendiga vaidlema, mille peale ta lõpuks karjus, et "kus su manager on, sind lastakse lahti" ja mina olin nii vihane, et ei lasknud tal lausetki lõpetada ja karjusin vastu, et "manager on seal, eks mine kaeba". Ja siis ta üritas mulle veel selgeks teha, et mul on ikka kohutav suhtumine ja, et ega ta muidu poleks kaevanud ja ma ütlesin, et mul on niiiiiii niiiiiii ükskõik ja mind ei huvita. Väga kaunis. Aga samas, kui mingi üleolev junn tuleb oma võimu näitama, siis kuule tõsiselt, mine pane ennast põlema.
Otseloomulikult mind ei lasta lahti:D Katie(vahetuse vanem) tuli õhtul väikese muige taustal ja küsis, et mis juhtus ja sellega asi piirduski.
Üleeile õhtul lõhkusin tööl ühe selle kalli pliidi ära. Pillasin ventika sinna peale.
Eile sõimasin pankuril näo täis, sest mingil põhjusel ei tulnud mu palk mulle VIIS PÄEVA üle.
Myfitness andis mind Eestis inkassosse, sest nimelt saab lepingut lõpetada AINULT koha peal..

Ühesõnaga. Karma?! Ja see pole veel kõik...

AGA SAMAS, Saksamaa võitis eile SEITSE ÜKS WOWOWOHOOHOHOHOHOHO, niisiis kui kogu mu halb karma läks nüüd sinna, siis Saksamaa, You are very welcome:D.

Ma nüüd lähen lippan toidupoodi, ostan lõpuks omale koju süüa ja siis kobin tööle! Tsaukaa

Kuulge mul pole eriti pilte jälle. Nüüdsest teen hästi aktiivselt!!!

Pidu siis neljandal juulil!! ja minu väga ägedad töökaaslased!

Statue of liberty ja selle pildi tegin mingi suvalise tüübi GoProga ja vahetasime kontakte, et ma selle hiljem kätte saaksin:D. Kui random?

Kuidas ma homoparaadi pärast tööle peaaegu hiljaks jäin

Igatahes, ma räägin nüüd natukene sellest tööasjast ja selle lahenemisest. Läksin mina siis kangekaelselt laupäeva hommikul tööle kohale, istusin maha ja hakkasin ülemust ootama. Helistasin talle oma sada korda ja kirjutasin, et mina enne tööle ei hakka, kui raha makstud. Ootasin seal oma 45 minutit ja siis otsustasin minema minna. Kui ma olin koju jõudnud, siis sain temalt kõne. Ta ütles, et selge ja tule võta oma raha siis ära. Läksin tagasi tööle, sain uue tseki ja pidin kohe riided vahetama, et oma vahetust alustada. Seejärel sain teada, et ta siiski pani mind uuest ädalast ka tööle. Jehhaidii. Okei. Ega ma ise ei oska EI ka öelda, niisiis omad vitsad peksavad. Aga nii palju ütlesin ära, et olgu see viimane kord selliste jamadega.
Pühapäeval läksin siis Vapianosse tööle ja no jumal küll. Ma lihtsalt ei saanud üle tee, sest homoparaad oli täies hoos. Ma läksin päris endast välja, sest helistada ka ei saanud ja ma reaalselt NÄGIN oma töökohta, aga no mis sa ära teed. Ma pole vist elusees nii palju tisse ja tusse ja peeniseid näinud ühe korraga. Hullud inimesed ikka. Ja ärge nüüd valesti aru saage, ma oleks sama närvi läinud, kui tegu oleks olnud heteroparaadiga, ma lihtsalt jäin tööle hiljaks. Ja pealegi mulle meeldiks sama vähe näha hetero naisi ja mehi oma genitaalidega lehvitamas keset tänavat. Lõpuks jõudsin siiski napilt õigeks ajaks tööle.
Esmaspäeval oli mul üks tore vaba päev. Pidi olema ainuke sel nädalal, aga suutsin omal eilse ka siiski vabaks sebida, sest olek polnud just kõige värskem. Esmaspäeval kell 4 kohaliku aja järgi oli Saksamaa mäng. Seadsime Hedo ja Paulaga sammud oma lemmikbaari poole ja olime punkt kell neli kohal. Terve see mäng oli üks suur närvipundar ja ma pole mitte kunagi jalgpalli pärast nii rõõmus olnud, kui selle teise värava ajal. Esimese ajal olin ma nimelt vetsus(Jah, ma kannatasin pea tund aega ja just SIIS tuli värav). Igatahes, peale seda me koju kuidagi ei läinud, vaid tsillisime linnas edasi. Suures paanikas mängu ajal sai mingil põhjusel tehtud diil, et kui Saksamaa võidab, siis teen mina omale huuleneedi. Asi võis olla ka nendes paaris õlledes, mis ma seal baaris alla kulistasin. Igatahes. Mul on nüüd huuleneet, mis on paistes ja valutab täiega. Sel päeval veetsin ma baarides 12 tundi jutti. Nagu mida kuradit?! Kuna ma olin nädal aega kodus olnud, siis tuli ikka kõik täiega tagasi teha. Täna olen jälle värske ja välja puhanud. Siin on palav, nagu põrgus, mu jalg on endiselt VÄGA valus ja sinine ja huul paistes.

Veel üks huvitav stoori. Mul on kehal täpid, sest ma söön nii palju jäätist. Praegult panin käest oma VIIMASE Ben&Jerryse karbi(ma olen seda korduvalt varem öelnud, aga seekord ma mõtlen seda)

Geiparaadil sõitsid mööda siis sellised toredad masinad...

Tahad üle tee saada vä? Kahju

Aa, ja feilidest veel. Näiteks päevitasin ma omale keset rinda kotirihma! 

Ja minus on kadumas ära klassikaline eestlaslik rassist. Nimelt vaatasime seda Alžeeria mängu Saksamaaga ja siis ma ütlesin Hedole, et see väravavaht meenutab mulle Ameerika väravavahti Tim Howardit, aga selle vahega, et Tim Howard on valge. Te oleks pidanud Hedo pilku mulle nägema:D "Kallis Reelika, Tim Howard pole valge". Mina ikka kangekaelselt, et no kuulekuule on ikka küll. Ja siis googeldasin ja MIDA? Misajast mina enam valgel ja mustal vahet ei näe. 

Sorri, et pilte pole rohkem, need Elsi kaameras ja varsti võtan need sealt ära!