Ma olen täiesti ära unustanud, et mul blogi ka on, sest ma olen kogu aeg tööl. Ja mitte niisama, vaid mõnusad topeltvahetused. Ja väga kiireks on ka läinud(selle üle ma kohe üldse ei kurda). Kuna mul muust kirjutada pole, siis kirjutangi tööst. Meil palgatakse siin ikka kogu aeg uusi inimesi ja kohati on mul tunne, et ma peaks pipragaasi tööl kaasas kandma, et nende hullude vahel ellu jääda. Üks proovipäevaline oli selline 30+ aastates mees, pärit Saksamaalt ja kõige hullemad silmad, mida kunagi nähtud(ilmselt võib selle põhjustajaks olla ka kokaiin). Selline ebastabiilne kreisi tüüp. Ma tõesti kartsin, et kui teda tööle ei võeta, siis ta tuleb kirvega meid kõiki tapma. Õnneks teda tööle ei võetud ja olen veel siiani elus ka...
Teine tüüp kes meil juba tegelikult töötas mõnda aega lasti lahti, sest ta kutsus ühte klienti printsessiks. Noormees nimelt pärit kuskilt jumal-teab-kust hispaaniakeelsest riigist, elanud siin 10(!!!!!!!!!!!!!) aastat ja räägib nii lonkavat inglise keelt, nagu osad pikaajalised venelased Eestis meie keelt( no offence sõbrad, kes te keele kenasi ära olete õppinud või vähemalt üritate:D). Iga kord, kui ta minu või kellegi teisega rääkida üritas, siis järgnes selle minu poolt kuus korda sõna 'WHAT?'.
ma mudu tarka nagu ei oskagi lisada ja pilte ka eriti ei ole. Mul nüüd kaks vaba päeva(VÄU), eks ma siis lähen täna raamatut lugema värvilisse central parki ja teen paar pilti ka :).
No comments:
Post a Comment