Eile hommikul ärkasin jälle kell 7 ja otsisin välja omale
teekonna, kuidas saada Queensi töövestlusele. Paulal oli just parasjagu esimene
tööpäev Vapianos, niisiis sõitsime koos kesklinna ja mina istusin ümber
metroole, et Queensi sõita. Leidsin koha kenasti üles ja seal oli jälle teema,
et“oops, we only have bartender spot available“. Mõtlesin juba, et sama teema,
mis eelmises kohas, kuidagi kahtlane. Rääkis ta siis mulle, et kohe-kohe algab
treening, mis kestab kaks päeva ja selleks on vaja muidugi 199 doltsi, et saada
Bartenders licence. Ma ütlesin, et mõtlen asja peale ja siis annan teda. Koju
tulles muidugi googledasin, et selle Bartendersi loa saamiseks peab käima tükk
aega koolis ja praktikal, EHK Siis see töökoht on ka mingi tobe petuskeem.
Hurraa-hurra(ma oleks need mõlemad tööd muidugi peaaegu võtnud ja siis ma
kujutan ette, kuidas emme ütleb praegult, et Reelika sa oled niiiii naiivne).
Pole hullu. Jalutasin sealt ära ja kõndisin peaaegu neli tundi järjest läbi
Queensi ja jõudsin lõpuks otsaga Brooklynisse. Queensis on ka sellised huudid,
et üks hetk oled sellises armas perelinnakus, kus ainult valged inimesed ja
siis kaks sammu hiljem ümbritsevad sind ainult latiinod ja inglise keelt väga
kuulda ei ole. Vahepeal käisin veel mingis pargis, kus oli prügist tehtud
näitus ja muud asjad.
Kui ma lõpuks Brooklynist metrooga Manhattanile tagasi sain, siis
ma reaalselt tahtsin oma jalad otsast ära lõigata. Supsasin kiirelt Vapianost
läbi, Paula oli seal tööl. See koht on ikka nii räpane võrreldes Eesti
Vapianoga. Siin see koristamine ja pindade puhastamine ei ole väga teemas:D.
Peab end siis algul tagasi hoidma, et ei haara lappi kätte, sest muidu
kaastöötajad hakkavad kohe vihkama.
Kuna Paulal oli veel paar tundi tööl olla, siis otsustasin minna
täiesti ihuüksinda baari ja leti äärde maha istuda. Läksin oma lemmikhuudi, aga
lemmikbaar oli kahjuks täis. Niisiis pidin minema kohta nimega Grisly Pear.
Seal oli parasjagu happy hour, niisiis võtsin omale kolme doltsiga ühe õlle.
Mul seal kõrval istus sama baari töötaja, kel oli vaba päev. Sain siis temaga
hädavaevu jutule. Mees nimega Ernesto, päris Costa Ricalt. Mul sellega vedas,
sest no ma ei osanud enam suurt midagi üksi linnas teha, niisiis kuulasin tema
juttu kohalikust elust, libistasin tasuta õlle ja vaatasin ta mingeid maale,
mida ta müüb. Lõpuks tuli Paula ka sinna ja siis saime seal juba koos jutule
baarimeestega. Seal algas parasjagu mingi comedy night, niisiis jäime veel seda
ka vaatama. Päris lahe oli isegi, kuigi lõpuks venis pikale ja tulime koitsa
ära. Aaaaa ja vahepeal kohtusime mingi vanema mehega, kes töötab AMCs ja pakkus
meile sügisest mingit internshippi, kui tahame viisat pikendada. No ma muidugi
ei usu igast jama, aga eks me googleda, et kellega tegu on. Midagi kaotada meil
niikuinii pole, et eks näis mis sellest saab.
Täna hommikul olin JÄLLE kell 7 üleval, magan juba
põhimõtteliselt põrandal, sest see madrats läheb kuus korda öö jooksul tühjaks.
Ehk siis ma ei jaksa juba enam ära oodata, et millal päris oma VOODIGA koju
saab. Mm. Ja oma köögi ja kõigega. Kõlab nagu paradiis. Täna saan Evaniga kokku
ja ma loodan, et ta ütleb mulle „ Hei Reelika, kuna sa oled nii awesome ja see
korter on tühi, siis võite sinna kohe sisse kolida ja üüri hakake maksma siis
alles juunist. Ja üldse makske ainult esimene kuu, sest sul on ilmselt raha
vähe ja värki“. Nii läheb, nii ta ütleb. Ma tunnen seda:D Paar pilti siis
eilsest ka ja siis ongi aeg asjalik olla ja end oma põrandvoodist välja ajada.
Tsau!
Vaade Queensist Manhattanile
Mingi prügikuju
Metallist pesunöörid:D
No comments:
Post a Comment