Soovituslikest valgusfooridest, orienteerumisest ja ilmast

Eile oli meil siin Paula sünnipäev. Enne seda thtsat päeva käis Paula tööl ja mina jälle üksi linna avastamas. Kuna mul sai üksinda ringi luuserdamisest kopp suhteliselt ette, siis vedasin Paula õhtul endaga Couchsurfing kokkusaamisele kaasa(couchsurfinguga saab siis üle maailma reisides uute inimestega tuttavaks ja nende kodudes ööbida jne). Selline kohtumine toimub siin igal neljapäeval ühes baaris. Ja nagu arvata oli, siis kujunes sellest väga tore õhtu. Kohtusime igasuguste toredate (ja pisut kummaliste) inimestega. Minu nimi valmistab siin ikka ka suurt üllatust kõigile. See on omaette isegi tore vestluse alustamiseks. Anyways, seal saime ühe Robbyga tuttavaks, kes lubas meile New Jerseys ägedaid kohti näidata, siis paari tüübiga, kelle nime ma isegi ei mäleta(veel vähem midagi meie vestlustest), siis ühe poolakaga sain tuttavaks. Temaga arutasime pikalt poliitika üle. Meil ikka poolakatega suhteliselt sama seis selle Venemaaga:D. Jaa siis veel ka ühe briti noormehega, kellega ma käisin eile ka väljas, aga sellest siis pisut hiljem. Couchsurfingu asjal kaua ei olnudki, kell 10 olime kodus.
Eile käisin Brooklynis meie võtmetel järgi. Niiiiiiii tore oli Evaniga kokku saada, nagu tõsiselt (Evan on siis see tüüp, kelle juures me kaks ööd eelmisel aastal olime ja kes meile nüüd võiku hinnaga korteri rendib). Anyways, niiapalju ikka peale maksma, et esimese ja viimase kuu rendi. Niisiis, kõik sponsorid Eestis, prepare yourself, mul on mingi 70 doltsi kolmeks nädalaks. Ma muidugi üritan omale tipiga töö ka saada enne seda, aga see on PISUT RASKE, kui Vapiano annab graafikuid päev enne tööle asumist. Anyways, Brooklyn oli täiega lahe! Selline hipsteripealinn, nagu filmidest tundub. Tänavatel käis mõnus elu ja sagimine. Evan soovitas mul minna ühte chocolate factorysse ka. Ja kuna ma polnud veel kella kaheks päeval midagi söönud(Mul oli lihtsalt kiire, sest ma olen selline muna, mitte ma ei näljuta end), siis haarasin sealt ühe väikese brownie ja peab tõdema, et see oli lihtsalt maaaaailma parim.
Otsustasin metroopileti pealt jälle raha kokku hoida, ning tulla jala üle Williamsburgi silla tagasi Manhattanile. Ma olin juba silla peal, kui ma avastasin, et olen ratturite rajal. Kõik tuututasid mulle... Jooksin siis kiirelt tagasi ja otsisin mingi megasuure ringiga uue koha, kust sillale saada. Vaade oli megamõnus, aga ma ei teinud ühtegi pilti, sest ma ei tahtnud turistina tunduda:D. Sillalt maha tulles mõtlesingi, et mis ma ikka seda kaarti välja otsin, et World Trade Centeri järgi ju enamvähem näha, kuhu suunda liikuda. VALE. ma kõndisin tund aega enda meelest otse ja järsult tundus, et olen lõpuks tuttavas kohas. Olingi-tagasi selle kuradi silla juures. Ja siis juba väljas sadas ja ma pidin oma selle sõbraga kokku saama ja Paula tööpäev hakkas läbi saama ja mu jalad olid väsinud järjekordsest neljatunnisest rännakust. Nagu reaalselt, Havai matkad ei võtnud ka nii palju aega.
Lõpuks oli mul 15 minutit aega Paula tööpäeva lõpuni ja otsustasin meie Happy houri baari minna Paulat ootama. Seal kohtusin ühe India mehega, kellelt sain maailma parima komplimendi. No ühesõnaga ma ütlesin, et meil Eestis ei käida niimoodi "kohtingutel" ja siis ta pakkus, et tal on üks paks, töötu sõber, kes elab oma vanemate kulul ja kes pole ilmselt kümme aastat kohtingul käinud. Küsis, et äkki ta korraldab meile pimekohtingu. Oversell or what? Ma mõtlesin, et ma olen pisut atraktiivsem ja skoorin parema mehe, kui paksu, töötu luuseri, aga noh. Ilmselt siis mitte. Kuna tüüp ise tundus lahe ja mul väga sõpru siin veel ei ole, siis andsin talle oma numbri. Ta pärast sõnumis pakkus, et ta võiks mu siiski ise ka kohtingule viia:D. Ma keeldusin viisakalt.
Tulime sealt baarist suht kohe peale Paula tööpäeva lõppu kodu poole. Väljas juba müristas ja pilved seljataga tundusid väga mustad. Jõudsimegi täpselt koju, kui sadama hakkas rämedalt. Paula siis pidi tööriideid pesema ja mina tahtsin jubedalt oma uue briti sõbraga kokku saada. Mõeldud-tehtud.:D Panin mingil põhjusel meigi näkku(et see saaks mööda nagu laiali voolata) ja pidin temaga metroo peatuses kokku saama. Nooo ma olin 1 minutiga ligumärg, nagu keegi oleks ämbriga vett taevast alla valanud. Õnneks ta oli samasugune ja kumbagi eriti nagu ei häirinud. Sõitsime tagasi linna ja nägime baari ees päris kaklust. Mingid tüübid läksid eemal pisut rüselema ja siis kahe sekundiga lendasid kolmekesi meie ette maha ja peksid üksteist nii, et verd lendas. Ja pole küll väga naljakas, aga see turvamees pani ka ühe löögi kirja ja alles siis hakkas kaklust lahutama:D. Nagu what?!?! Aga muidu oli väga tore õhtu ja õhtul koju tulles oleks PEAAEGU metroopeatuse maha maganud.
Nüüd täna ma olen täiesti mitte midagi tegev ja joon teed ja peaks poest muna tooma, aga üldse ei viiiitsiiii. Tahaks juba jubedalt tööle hakata, ma loodan, et nad seal Vapianos mingit  jama ei korralda ja ma ikka alustan uuest nädalast. Muidu ma pean vist pankroti välja kuulutama.
Igataheeesss, varsti kolime oma uude koju,kus ma saan lõpuks magada ja kohekohe hakkan tööl käima ja järgmisel pühapäeval lähen oma esimesele katusegrillile ja ma ikka täiega armastan New Yorki!

Muidu need pildid ei kõlba mitte kuskile, aga õnneks mu blogi lugejad on mind palju koledamana näinud:D

Baaridaam couchsurfingu üritusel

Jaa mina kahe tüübiga, kellega rääkimisest ma ei mäleta mitte midagi(ma jõin vist kaks väikest õlut sel õhtul:D)

Mul pole teile rohkem pilte hetkel, sorri.

AAA jaaa. Valgusfooridest. Need on siin rohkem nagu jalakäijale soovituslikud :D. See on kummaline, sest ma pole harjunud punasega üle minema, aga siin ei tohi teistele ette koperdama jääda. Nii, kui autot ei tule, siis tuleb üle minna. Sama teevad politseinikud ja kedagi ei huvita.

Järgmine postitus tuleb kas paanikahäirega või rõõmusõnumiga. Pöidlad pihku ja loodame, et olen ikka graafikus