Action

Ma olen ikka siin pajatanud, et kohalikel inimestel on midagi "viga", ma räägin siis lähemalt paarist seigast.
Mul on üks töökaaslane Louie. Ta on umbes 40-aastane mees. Töötab ettekandjana samas kohas, kus mina. Ta sai paar kuud tagasi vanglast välja, kus ta istus mõned aastat narko müümise eest. Ometigi on tal 7 last, 6 neist erineva naisega. Need kaks, kes on sama naisega, pole ka järjest, vaid kuskilt läbisegi. Eelmisel reedel pidi ta minuga tööl olema, aga ta ei ilmunud kohale. Mina olin muidugi suhteliselt tusane, et kurat küll, peab reedel üksinda tööl olema- puhta jama. Õnneks oli vaikne päev ja umbes kella 7 ajal ilmus ta kohale- haisev, täiesti läbi! Tuli otse vanglast. Silmad punased peas teatas ta mulle, et kaotas oma kodu, pere ja kõik. Nojah. Mis ma ikka mõelda oskasin. Andsin talle ühe haisva kallistuse ja ütlesin, et kõik saab korda. Nüüd paar päeva tagasi rääkis mulle, et läks oma naisega tülli(sellega, kellega tal paar nädalat tagasi laps sündis), naine tuli talle kallale ja siis ta pani enda kaitseks hoobi kirja, aga siin riigis loeb ainult see, kes politsei kutsub. Igatahes palus ta, et kas ma saaks talle öökohta pakkuda üheks ööks. Ma ise olin Brooklynis, aga Paula ja Els jagasid oma katust hea meelega.

Laupäeval oli mul vaba päev, käisin linnas tsillimas, ostsin omale paar ilusat kleiti ja siis mõtlesin, et peaks Hedole tööle minema ja teda üllatama. Mul siin on üks sõber Michael(sama tüüp, kes Virgin Islandil baari ostis ja mind sinna jubedalt tööle tahab sebida), kelle ma otsustasin kaasa kutsuda. Michael teataski, et saame oma baaris kokku ja lähme sealt edasi. Jõudsin mina siis baari, tema pidi juba seal olema, aga ei olnud. Mõtlesin, et ootan siis pisut, saatsin isegi sõnumi ja tema vastas, et on kohe-kohe tagasi. Et päris niisama mitte istuda, võtsin ühe õlle ja ajasin suvaliste inimestega baari taga juttu. Natuke aega läks mööda ja hakkasin kuulma jutte, et keegi pandi tänaval just raudu ja jube action käib. Kuna siin käib koguaeg jube action, siis ma isegi ei viitsinud sellest välja teha ja lürpisin oma kesvamärjukest edasi. Mingi hetk vaatas baarimees mulle kahtlevalt otsa ja küsis, et kas ma mitte ei pidanud Michaeliga kohtuma. Ma siis noogutasin ja turtsusin, et olen juba päris kaua oodanud. Michael ütles, et ta on baarist väljas käed raudus. Õlleklaas lendas baariletile, kott maha ja jooksin välja. Michael ja üks tema tuttav olidki käed raudus, neli erapolitseiniku mingeid pabereid nende ümber täitmas. Appi! Ma jooksin kohe Michaeli poole, kui politseihärra pani mulle käe ette ja ütles, et ma ei tohi nendega suhelda. Millegipärast ei võtnud ma seda väga tõsiselt ja ilkusin edasi "Michael, what happened, what what ööääääää". Ma olin nii segaduses. Siis ütles politsei uuuesti, et "halloo noor neiu, nad on vahistatud, sa ei tohi nendega suhelda". Kuna ma mõtlesin, et sosistamine on okei, siis proovisin nii. Selle peale sain selle "Kui sa kohe ära ei lähe, siis vahistame sinu ka" pilgu. Igatahes. Kuulsin, et nad vahistati kokaiini omamise eest. Ahhhh? Ma seda pikka juttu ei hakka rääkima, kuidas ma Michaeli abikaasale helistasin, kaks korda Hedo töö juures käisin jnejne, aga lõppkokkuvõttes sai Michael kolme tunni pärast välja, sest temal ei olnud tegelikult midagi, vaid tema tuttaval oli pisut kokaiini taskus.

Nüüd üks kiire jutt jälle sellest, kuidas ma kohtasin seda sama tüüpi Danieli, kelle juures me eelmisel aastal mõned ööd siin New Yorkis elasime.
Niisiis seisin mina üks õhtu oma baari ees, saatsin Delvinit koju ja olin juba ise ka valmis koju minema, kui üks hetk tsekkisin ühte kena tüüpi. Vatatasin, et oh, lahe tatokas ja kena habe, pöörasin Delvini poole tagasi ja äkki mõtlesin, et WOOOOUUU, tuttav nägu. Vaatasin uuesti tema poole ja ta vaatas mulle otsa, kuid kõndis siis eemale. Nojah, ehk lihtsalt väga sarnane nägu.
Läksin baari tagasi, et oma õlps kiirelt lõpetada ja siis ta tuli sinna baari ja see oligi tema. WHAT. Ma lihtsalt kokutasin alguses, sest ma ei suutnud seda uskuda. Käisime seal korteris ka, kus me eelmisel aastal olime(tegelikult on see nagu linnmaja, kus on neli korterit). Seal on kõik uus ja renoveeritud ja niiiii äge. Katusel on diivanid ja mõnus puitparkett ja mullivannile koht olemas, mis peaks kohe-kohe tulema. Selline tore kokkusattumus siis.

Mis veel, mis veel. Eile käisin kinos, üksinda! Tegelikult mul oligi ühte enda päeva vaja ja mul oli väga tore. Kui ma seda siin kohalikele sõpradele rääkisin, siis mind vaadati nagu mahajäätud kutsikat, et "sa käisid ÜKSINDA kinos?! Me oleks võinud sulle sõpru laenata või midagi" ja siis mu kõrval oli üks mees, kes ütles, et ta oleks võinud mu ise kinno viia:D. Igatahes, vaatasin sellist filmi nagu Boyhood. Ja kuna te ilmselt teate, siis ma pole oma perekonda näinud KOLM KUUD, niisiis läks see film mulle eriti hinge ja ma pillisin seal nagu väike beebi. Ja siis naersin. ja siis jälle nutsin. Ma väga soovitan seda vaadata, siiani parim film, mida ma sel aastal näinud olen. Siin on link sellele filmile ja issand! Nagu ma nüüd näen, siis Eestis jõuab see kinodesse 21 NOVEMBER. See on ju rohkem, kui kolme kuu pärast. Mida?!?! Aga film on oma skoori ikka täiega väärt.
Edit: Ma nüüd avastasin ,et seda filmi tehtigi 12 aastat! Ja ma kogu aeg mõtlesin, et kust nad leidsid sellised näiteljad, kes nii ühte nägu. Appiiiii, kui lahe.

Ma ostsin omale muidu 5. septembriks ära pileti RUDIMENTALi kontserdile. Ma olen niiiii excited.
Ja ma muidu olen seekord pilte ka teinud, aga need on Elsi kaamera mälukaardil ja ma ei suuda seda hetkel tuvastada.