Kuna tänane päev on olnud täielik huumor ja hullumaja üheskoos, siis tahan selle heaga siia kirja panna. Alustagem siis hommikust, kui kuulen kõrvaltoast naerupahvakaid. Nagu enamused ilmselt facebookist lugesid, siis Hedo kohtus eile 32 aastase noormehega. Ta siis hängis meiega pisut baaris ja no tundus tagasihoidlik normaalne meesterahvas. Mingi hetk teatas, et tal hommikul tööl miiting, jätsime hüvasti ja ma arvasin, et sellega asi piirdubki. Aga jumal, ei! Hommikul sai Hedo sõnumi, mille sisu oli põhimõtteliselt "Hei kaunitar! Loodan, et magasid hästi. Eile oli ideaalne öö armatsemiseks, aga kahjuks olid mul vanemad kodus ja pidin hommikul tööl olema. Ehk tahad mind täna enda koju viia?". Pühade jeesus, MIDA? Esiteks, sa oled 32 aastane mees, kes ei saa omale naist koju viia, sest vanemad on kodus. Kulla linnupoja, ehk oleks aeg välja kolida?! Teiseks. Uuesti MIDA? Mul on väga raske aru saada, et kust need luuserid saavad omale idee, et me nendega jubedalt tahame koju minna. Ei saa olla võimalik, et härradel on nii kõrge enesehinnang, et peale kahte sõna vestlust on kodus vann juba soojas ja voodi roosiõitega kaetud.
Me irvitasime siin ikka kena pool tundi ja järjekordselt mõtlesin, et sellega asi piirdub. EI! Nimelt pani noormees Hedo ja Elsi omale Facebookis sõbraks ja Hedo võttis kutse vastu. Aga see sama sms ilutseb ju täpselt sama moodi Hedo seinal. Appiiiii! Ma võtsin selle muidugi nüüd maha, aga no ilmselt jõudis ta selle enne juba läbi lugeda. Asja juures on veel parim see, et hetkel tsillib ta Hedo töö juures.:D Ma tahan kuulda juba neid hurmavaid lugusid, mis sealt tulevad(eks ma annan teile ka teada).
Teine lugu algab paar päeva tagasi, kui ma olin Vapianos tööl. Suutsin mina siis oma juba varasemalt haige põlve nii räigelt ära lüüa, et seda kõverdada eriti ei saa ja treppidest käimine ka kõne alla ei tule. Helistasin siis eile suure hurraaga Vapianosse ja ütlesin, et päris kindlasti täna töötada ei saa, kuna puhtalt kõndimisega seal tööpäeva mööda ei saada. Pidin siis täna kodus jalga puhkama, kuid ei. Kus sa sellega. Eile lasti mu restoanist üks piff lahti, kuna ta loopis seal nõusid puruks(see on siin üpris tavaline käitumine), siis palus Malissa mul sinna tööle tulla. Kuna seal ma pean põhiliselt lihtsalt seisma, siis läksin appi.
Restorani uksest sisse astudes ei olnud seal ei Malissat, ei baaridaami ega ka veel ühte ettekandjat. Koperdasin siis oma haige jalaga seal ringi ja ei osanud päris hästi mingit seisukohta võtta. Olime tööl siis kahekesti ettekandjatest ja no reede õhtul see ei ole kohe üldse väga hea plaan. Paluks arvestada ka sellega, et ma olen öösel KOLM tundi maganud. Avamise hetkel tuhises sisse meie manager Malissa, kes oli eelmisel õhtul arvuti tööle unustanud. Ja mis on kadunud? Arvuti loomulikult. Nemad teiste ülemustega hakkasid siis turvalinte sirvima, samal hetkel astusid uksest sisse kliendid. Nii ma siis seal töötasin: hostess, baaridaam, ettekandja. Eriti ekspert olin baari taga, kus ma esiteks ei osanud mitte midagi üles leida ja teiseks ei tea ma kokteilidest tuhkagi. Ma tahtsin ausaltöelda sinna pikali maha heita, nutma hakata ja samal ajal viina kurgust alla kallata. Kahjuks pole see täiskasvanu elus eriti hea variant. Nemad samal ajal avastasid, et üks hommikustest nõudepesijatest pani selle läppari tuuri. Helistasid siis talle ja selle asemel, et oma tegu eitada tuli vastuseks: "there is no way I'm on the cameras". Mida?! Saate aru, et ta tuli oma tüdrukuga kohale sinna, ütles, et " I'm here to prove my innocence" ja asus teistega turvalinte läbi vaatama. Samal ajal olin ma endiselt baaridaam/hostess/ettekandja nii saali peal, terrassil, kui ka baari taga. Kuna see olukord oli niiiiiii jabur, siis ma lihtsalt naersin seal baari taga omaette ja leiutasin uusi kokteile. Nõudepesija nägi siis lindilt, et oohohohooh, oligi tema see, kes arvutiga välja jalutas. Selle peale ta lihtsalt kõndis minema. Järjekordselt MIDA KURADIT? Nagu ma olen terve päev lihtsalt ringi kõndinud ja mõelnud, et kuidas see kõik võimalik on? Mingi hetk tuli meie supertore teine baarimees Norman õnneks appi. Ma olin niiiiiii õnnelik, et kui ta kohale tuli, siis ma langesin talle otsa sõnadega "I've never been so happy to see you!". Terve päeva jooksul ei saanud ma isegi aega lonksu vett juua. Esimene rahulikum hetk saabus kell 11 ja siis ma mõtlesin, et kell on 8. Aeg lihtsalt lendas, sest ma tuhisesin mööda saale ringi ja üritasin mingit süsteemi saada. Aga kujutage ette, ma ei keeranud mitte ühtegi tellimust pekki, viisin kõik asjad õigetesse kohtadesse ja suutsin kogu selle jama veel oma peas hoida, sest mul said märkmikust paberid otsa ja polnud aega uut otsida. Suutsin 23 inimese tellimused korraga peas hoida ja need õigesti masinasse panna. Ma ei tea, kuidas mu mälu nii erakordne täna oli. Õhtu lõpus aitasin baari kinni panna ja minema sain sealt kell pool 2 öösel. Ma ütlen kohe ära, et kui kunagi tuleb minu õuele selline imeline asi nagu VABA PÄEV, siis ma olen küll kõige õnnelikum inimene maailmas.
No comments:
Post a Comment