Fotogeeniline ja andekas

Ma eelmises postituses kirjutasin kuidas ma endast vannitoas ise pilte tegin ja siis ma nüüd jagan pisut muljeid.
Esiteks, ma olen üks erakordselt ebafotogeeniline inimene. Kui ma seal vanni äärel istusin, siis tuli pähe mälestus sellest, kuidas ema ütleb "ürita loomulik olla". Pühade jeesus, ma näen täiesti kohutav välja loomulikuna. Mul tuli peale tõsine hirm, et kas ma tõesti näen päriselt ka selline välja, nagu neil loomulikel piltidel?
Lõpuks tegin paar tavalist portreed ohmu näoga- lihtsalt selleks, et fotoshopis kätt proovida.
Otseloomulikult pole mul arvutis millegipärast kaasaegset photoshoppi enam. Ilmselt parem ongi, sest uue versiooniga ütleks mu arvuti ilmselt kohe otsad. Ma ei tea täpselt milles asi on, aga nii, kui ma mingi programmi käivitan, teeb see selllist traktori häält. Ehk on asi selles, et mul on umbes 2% vaba ruumi kettal? Emalt varastatud väline kõvaketas on ka otsast ääreni täis. Tuleks vist uus muretseda...
Igatahes, ma ei mäleta mittttte midagi enam. Pooled asjad suutsin enamvähem Youtube abiga üles leida, aga ilmselgelt ükski normaalne inimene ei kasuta nii vana programmi enam.

Ma päris täpselt ei oska kommenteerida, kuidas mul näos on kortsud ja puberteet kaks ühes, aga Hurraa.
Üritasin kaela veel peenemaks töödelda, aga nägu jäi ebaloomulikult paks... Peaks vist lihtsalt dieedile minema või midagi.

Lõppkokkuvõttes tunnen, et ma olen absoluutselt valmis oma kõikvõimsaks fotograafi karjääriks New Yorkis HAHAHAHAHHOHOHOHOHÖHÖHÖHÖÖHÖH, tegelt väga ei ole. Jään elu lõpuni ettekandjaks hoopis...

Lõpuks tervitaks Hedot!