Hommikul ärkasin ihuüksinda oma suures voodis, Paula põõnas esimeses toas ja Mari-Ly teises. Kaanisin sisse paar tassi teed, panin facebooki pilte üles ja tsättisin niisama. Sain niimuuseas uudise, et Ryan tuleb jõuluks New Yorki (JEEEE) ja Evan kirjutas, et saan siia korterisse edasi jääda(JEEE). Kalpsasin siin ringi nagu väike laps. Seejärel läks Paula tööle ja Mari-Ly lennukile Eesti poole, mina hakkasin siin joonistama. Mul on siin nüüd juba kaks poolikut pilti, kui ma need kunagi valmis saan, siis panen siia ka üles. Ühel on juba rasvane pannkoogi jälg peal, sest täpselt nii hästi ma oma kunstiteoseid hoiangi. Mingi hetk avastasin, et kiirest joonistamisest sai 40 minutit ja ma pidin ju Sandyga kokku saama, et pildistama minna. Hüppasin kiirelt uksest välja ja sõitsin World Trade Centeri juurde. Rahvast oli seal nagu muda. Sandy haaras koheselt välja oma suurepärase Canon 5D Mark III, millel küljes üks suurepärane 16-35mm lainurk. Ohhhh. Terve õhtu jooksul sai ta kaamera 2 korda enda valdusesse, mõlemad korrad umbes üheks minutiks. Tahtsin jubedalt neid 9/11 tulesid pildistada, aga kogu aeg pidi kuskile jooksma. Käisime Staten Island praami peal ja üritasin seal midagi leiutada, aga praam rappus ja pime oli ja igal pool oli midagi ees. Edasi läksime WTC basseinide juurde, kus kohtusime THE TIME ajakirja fotograafiga ja rääkisime juttu. Tema rääkis oma tööst ja elust ja mina kuulasin nagu väike laps säde silmas. Täpselt sellist tööd tahaks mina ka teha... Ta veel kurtis, et ta nüüd on rohkem nagu freelancer, et talle ei meeldi, kui talle öeldakse kogu aeg, et mida teha. See selleks, selle pressi kaelapaelaga sai ta igatahes tulede vahel käia, näitas mulle pilte ka. Ma varsti otsin need kuskilt Time kaante vahelt üles ja näitan teile ka 8-).
Peale seda läksime Vapianosse, sest minu jalad olid sellest ringi kimamisest surnud ja käed selle massiivselt raske kaamera hoidmisest väsinud. Kõht oli ka tühi. Teel sinna pakkus Sandy, et ma võiks tema kaamera üldse natukeseks ju enda kätte jätta, et tema seda niikuinii ei kasuta. Midaaa?!???!?! Ja siin ma nüüd istun hetkel kodus, koos oma suurepärase objektiivihunniku ja veel suurepärasema kaameraga ja olen niii rõõmus. Kell on neli ja peaks magama minema, aga nii huvitav on ju....
Koju tulles läksime kohalikust poest läbi, sest Paula köhib nagu hobune ja tahtsime teed osta. Ära minnes küsis müüa, et kas mulle kiisut meeldivad ja tõstis letile kolm MAAILMA NUNNUMAT kiisupojakest. Need nüüd elavad seal ja saame neil koguaeg külas käia!
Paula nunnutab ühte kiisupojakest!
Washington Square parki sissekäik on nii ilus. Tagant paistavad 9/11 tuled.
Mu viimase aja lemmar: Kana, sibul, porks, küüslauk, valge vein, tomat, pisut koorekastet ja mozzarella juust. Kõike pale pisut parmesani. Nämmmaaa
Zuccotti park. Siit sai alguse Occupy Wall Street 2011 aastal(jumal tänatud, et see jaburdus läbi sai)
Uus WTC basseini taustal. Mulle täitsa meeldib see klaasist koletis. Pole küll päris Empire State Building, aga peegeldab ilusti päikest:)
Nats teise nurga alt, ikka ilus:D Ja basseini suurusest saate nüüd ka ehk aru. Hullupööra suured
Nunnu roosike
Hullupööra hullud tuled otse taevasse. Tehtud kuskil kiirtee ääres
Praamil tegin kiire selfi oma mõnusa objekaga.
Ja praamilt sain sellise pildi. Bläh, pole eriti rahul
Headööd!
No comments:
Post a Comment