Tööjuttu, rahajuttu ja muud juttu

Nagu ma eelnevalt mainisin, siis andsin oma toredas Hobokeni restoranis sisse lahkumisavalduse, mis tähendab seda, et homme peaks mul seal teoreetiliselt viimane päev olema. See selleks, et ma tegelikult käin seal tööl niisama, sest palka mulle nagu Eriti ei maksta.
Tunnipalk pidi nigel olema kohe algusest, aga no mind see väga ei morjendanud, sest teenitud tipid olid päris prisked. Kuna need aga makstakse krediitkaardiga, siis kätte saame me need reedeti koos palgaga. Otse loomulikult oli esimene kord täielik aasta nali. Niisiis nende sõnutsi teenime meie, ettekandjad, 65% teenitud tippidest. Minul jäävad need tavaliselt kuskil 200 dollari kanti õhtu jooksul, nädalavahetustel rohkem, hommikuti vähem. Kätte sain esimesel nädalal 5 tööpäeva eest 60 dollarit. Ehk siis targad matemaatikud, andke nüüd mulle märku, et KUIDAS? Kui ma seda mainisin, siis ülemus ütles kiirelt ja tusaselt, et nemad pole meie raha puutunud ja selline jutt paluks üldse ära unustada. Peale selle oli mul esimesel nädalal 8 töötundi ka palgalipikult puudu, mis lubati lisada eelmisel nädalal, mida EI tehtud.
Jõudkem nüüd parima osani. Panin siis oma labase palgatseki arve peale mõned päevad tagasi. Kuna ma olin kogu oma raha Ryanile ära laenanud(ta muidugi kandis selle kohe koju jõudes Paypali kaudu tagasi, aga siis selle kandmine Paypaly kontolt arve peale võib võtta 5 päeva aega), siis oli too palgatsekk mu ainus raha. Kui tsekk oli arvele tulnud, siis jõudsin selle eest osta pisut süüa. Järgmisel päeval tööle minnes mõtlesin, et kontrollin Igaks juhuks arve üle, et kas ikka metroopileti jaoks on raha. Jaaa mida ei ole on palk. Ehk siis arve oli miinustesse läinud, kuna tsekk oli tagasi lükatud. Mida?!?!?Ehk siis lõppkokkuvõttes olin ilma oma haleda tsekita, -12 dollarit selle eest, et tsekk tagasi lükati, -35 doltsi selle eest, et arve miinustesse läks ja ilma oma tippideta. Paluks mulle uuesti meelde tuletada, et miks kuradi pärast ma peaks sinna homme kohale minema? Ma tahaks täna sinna minna, võtta oma järgmise kehtetu haleda tseki ja selle neile näkku kinni klammerada. Ei saa olla võimalik, et sellised idioodid on üldse olemas, kes oma töötajaid nii sitasti kohtlevad.
Need less to say, ma ei kavatse sinna homme kohale minna oma aega raiskama. Vapianost on ka pisut kopp ees, niisiis hetkel istun Craigslistis, otsin omale mingit uut kohta. Täna on meil üürimaksmise päev ja ma niii- niiiiiii väga loodan, et ma saan selle raha üldse kokku oma saja erineva tseki pealt, mis ilmselt on kehtetud.

Ja kogu selle jutu peale nii palju, et enamus mu sõbrad ilmselt teavad, et ma olen rahaga täiesti kohutav, aga siin. Siin ma olen niii tubli olnud. Ma ei kuluta mitte millegi peale põhimõtteliselt ja mul ei ole ikka raha, sest mulle lihtsalt ei anta seda, kuigi ma töötasin vahepeal 7 päeva jutti, mis hõlmas endast ka 14 tunnist päeva. Ma arvan, et raha vihkab mind. Kõige kurvem asja juures on see, et ma ei saa omale isegi rikast vanameest võtta, sest ma olen 1 dollari pitsalõikudest end paksuks söönud. Kurat võtaks

Nüüd võiks peale halamise muud juttu ka rääkida. Eile oli Saksamaa-Usa mäng ja mina käisin seda oma lemmikbaaris vaatamas. Siis, kui värav tuli oli seal täielik vaikus ja üks blond tsikk karjus "WUUUHUUUUUUUU JEEEE"(ehk siis mina). Selle peale kostis üks mees, et "jeajea, keep it down" ja baarimees tuli andis tusase näoga tasuta õlle:D. Õhtul käisin Hedoga naistejutte ajamas ja odavat vene õlut tarbimas, sõin oma rotikat pitsat ja sõitsin viimase rongiga koju. Täna olen välja puhanud, nüüd tuleb mitu pikka tööpäeva järjest ja siis loodetavasti olen esmaspäeval vaba, et saaksin südamerahuga jalksi vaadata ja tööd otsida.

Ma mõtlesin korraks, et millest veel kirjutada ja hakkasin vaatama, et ohoo ma olen neli päeva järjest õhtul normaalsel ajal koju tulnud ja kohati isegi päris asjalik olnud. See tähendab seda, et mul on vähem kirjutada, sest erilist actionit ei toimu. Üritan end uuel nädalal parandada ja ikka kell 6 hommikul koju jõuda, et oleks huvitavaid jutte rääkida:D. Pilte ei saa, sest internet jamab! Tsau

Turist

Olen siin viimastel päevadel nüüd natukene turistielu elanud ja peale selle käisin 7 päeva jutti tööl. Mõistus kohati väga ei tööta enam ja natukene närviline olen ka. Ryan sõitis tagasi Inglismaale. Ma ütlen, et see reisimine on fun, aga mul on niiiii raske lahti lasta lahedatest inimestest, keda kohtan. Tobe on mõelda, et sain omale nii hea sõbra ja nüüd on siis kõik. Viimasel päeval käisime tegime hästi palju turistiasju. Sõitsime praamiga Staten Islandile hommikul. See on tore sellepärast, et see praam on täiesti tasuta ja see sõidab mööda Statue of Libertyst. Peale selle on sealt veel suurepärane vaade Manhattanile. Sel samal päeval tuli meile siia üks tüüp Sergei, kes on ühe tuttava vend. Ta ööbib meil siin paar ööd. Sellega oli muidugi MEGA jama, sest mina ju ujutasin oma koti ükspäev jäätisega üle ja siis see laadijajunn sai veits niiskust. Sergei siis helistas kuskil kell 12 päeval, et tema on nüüd kohal. Ma siis ütlesin, et ma olen üldse kuskilt Staten Islandil ja Hedo on kodus ja laseb ta sisse, kui ta enne kella poolt nelja sinna jõuab. Ta vahepeal üritas ikka minuga kontakti saada ja mina üritasin paaniliselt oma telefoni laadida, aga ei midagi. Lõpuks ta muidugi ei jõudnud enne kella nelja ja siis ta pidi tagasi Manhattanile minema oma kohvriga. Ma ei saanud talle võtmeid ka anda, sest ma jätsin need koju tema jaoks. Ühesõnaga, koju sai ta vist sisse mingi 11 ajal õhtul, kui Paula ja Els kanuumatkalt tagasi jõudsid.:D UPS või. Mina olin kella viiest kümneni tööl ja peale seda oli juba ammu plaanitud Ryaniga minna Empire State buildingusse. Kella 10ne ajal tööl ei olnud ikka päris kindel, kuidas Sergei tuppa saab, aga mina ei saanud tööl ju telefoniga suhelda. Ma olin nii tusane lõpuks seal ja siis Ryan teisel pool letti suhtles Paulaga. Ma ikka ütlesin talle, et ähvardagu Paulat, et küll nad siis koju kobivad ja ta sisse lasevad:D. Õnneks Ryanil on vähe rohkem mõistust peas ja võttis asja rahulikult.

Igatahes, sisse ta lõpuks sai. Tõi meile Eestist igast toredat nänni ka. Jehhuu. Mina ja Ryan läksime Empire katusele. Nüüd üks huvitav kokkusattumus sellega. Ma pole kindel kas ma mainisin seda, aga neljapäeval, kui me väljas käisime, siis oli baaris mingi täiesti suvaline tüdruk kaameraga. Mingil arusaamatul põhjusel tegi ta minust ja Ryanist ühe ägeda pildi. Loomulikult ei ole mul aimu ka, kes too neiu oli ja siis järgmisel päeval veel arutasime kui kahju, et seda pilti kunagi ei näe. Ja siiis . Läksime Empire katusele ja esimese asjana vaatas vastu Paula Robby. Ma olin mingi WHAT? Mis sa siin teed. Ja kellega ta oli koos?! Selle sama tüdrukuga. What are the odds? Ma olin ikka päris shokeeritud. Seekord vahetasime ikka kontaktid ja ta ütles, et tal see pilt täitsa olemas:D Nii lahe minu meelest, ma poleks sellist asja küll oodanud. Empire vaade oli hästi ilus. Sama ilus, kui eelmisel aastal.

Teistest uudistest veel niipalju, et täna ilmselt Brooklynisse Sandy kaameraga hängima ja ta korterit üle vaatama. Me saame sinna elama minna Paulaga paariks nädalaks, kui Sandy euroopasse sõidab. 

Hedo on hetkel proovipäeval, Elsil homme teine päev uues kohas. Ma peaks ka omale midagi uut juurde otsima, sest restoranist tulen ma ära. Ma ei viitsi oma aega raisata seal.

Ma hetkel ei oska muust kirjutada. Jaanipäeva veetsin baaris muidu, lõket ei teinud:D.

Ryan käis eelviimasel õhtul külas. Tegime rämpsuõhtu Paula ja temaga

Mina, Paula klemm ja Paula

Magajaid piinamas

Viimane vaade New Yorkile Jerseyst.

Statue of Liberty, ehk turistikas

Vaade Manhattanile praami pealt

Lemmikpoos

Lambine kuju Wall Streeti lähedal

Vol2

Kirik keset linna

Ilus uks:)

Empire koridoris väsinud ja räpane, pastahaisune Reelika

Vaade Empire katuselt

Turistikas

Meil on siin nii, et Hobokenist koju tulemiseks on liftiga vaja tulla, aga kell 3 öösel olid liftid kinni. Niisiis pidin ma leidma koha, kuidas saada kuskilt massiivsest kaljust üles. 10 tänavat tagasi olid mingid trepid ja selline äge pilt. Millal ikka hea aeg üksinda linna avastada on, kui mitte kell 4 öösel:D

Mina ja prillid. Ma olen ikka alati omale prille tahtnud

KFCs esimest korda elus Paula ja Ryaniga. Mõttttetu koht

Nohkar Ryan

Hipi

Meie kõige coolim barlady Erica ja minu esimesed katsetused Sandy kaameraga

Solas baar. Teine katsetus kaameraga(väga pime oli seal baaris)

Thomas ja Ryan, südamlik pilt:)

Niisiis, järgmise korrani.

Õnnelikud inimesed ja mitte nii õnnelikud inimesed

Siin on viimasel ajal selline action käinud, et ma kohe ei teagi kust alustada. Ma tean, et kodustel on seal mure mu alkoholi tarbimisega- mul on endal ka sama mure ja ma tunnen end kohutavalt, aga millegipärast ei suuda ma ei öelda. See on nagu see hirm, et ma magan midagi lahedat maha. Nüüd ma õnneks pole midagi maha maganud, sest ma pole reaalselt sada aastat juba saanud end välja puhata. unerežiim on hetkel kell 6 hommikul koju ja kell 8.30 äratus, siis tööle ja sealt edasi peole. Aga täna! Täna on see päev, kus ma saabusin peale tööd koju. Ja niii hea on kodus olla. Els tegi söögiks tatraputru ja istun oma mõnusas köögis ja puhkan.
Aga jõudkem nüüd seikluste juure. Ma alustan siis oma heast õnnest ja räägin sellest, kuidas üks Prantsuse bossidest mu eest hoolitses. Nimelt olin ma tööl teisipäeva õhtul ja siis nägin esimest korda oma ühte ülemust. Ma ütlen kohe ära, et ta vaatas mind esimest korda sellise pilguga nagu mingi nälginud Aafrika laps toitu vaatab. Õhtul tuli ta oma neljateistkümne sõbraga sinna sööma. Nagu mu manager mulle selgeks tegi, siis ta on rõvedalt kurguauguni rikas ja pidi paras jobu ka olema. Igatahes. Kui ma talle läksin lauda vett valama, siis ta patsutas mulle selja peale ja sosistas kõrva, et "I'm gonna take care of you tonight". Ma natuke ehmatasin ära, aga kohati oli päris naljakas ka. Mingi hetk ta siis saabus kööki ja andis kõikidele töötajatele 20 doltsi näppu ja mulle ei andnud MITTE MIDAGI. Ma siis omaette ropendasin seal pisut ja teised pakkusid lahkelt, et jagame ikka ära. Ma olin kuri ja kangekaelne ja keeldusin. Mingi hetk ta siis tuli minust mööda ja patsutas mind kõhu peale. Pärast töölt ära minnes avastasin, et ta pani mulle sada doltsi põlle taskusse:D. Ohohoohoho no tore. Ma muidugi jätsin selle kõik ahnelt endale ja ei maininud teistele midagi... Olen ikka isekas jobu küll. Aa ja nad ostsid mingi 130 doltsise pudeli shampat, millest nad jõid reaalselt ära ühe klaasi. Kuna mina selle valasin ja keegi teine seda pudelit katsunud polnud, siis valasin peale tööd selle rõõmsalt topsi ja nautisin kallist vahuveini. Minu meelest maitses see nagu suvaline kolme eurtsine sovetskaje, aga mida mina ka tean.
Nüüd kirjutan natukene teiste mitte nii heast õnneks. Ma alustan Paulaga.
Eile hommikul kobis Paula siis tööle Air trainiga, millele tuleb osta pilet ja see siis läbi lüüa. Tavaliselt me seda piletit läbi ei löö, sest muidu läheks see reisimine Manhattanile jube kulukaks, aga eile hommikul Paula lõi selle läbi. Kuna õiget rongi ei tulnud, siis ta otsustas sõita kaks peatust edasi ja siis ümber istuda. Sel puhul uut piletit ostma ei pea, võib vabalt vana kasutada. Aga ohoho, Paula ju ausalt ei unustanud seda sinna kahe peatuse vahele pingi peale... Sai kohe kenasti 74 doltsi trahvi. Nagu MILLINE ebaõnn.Ta oli mulle veel sõnumi saatnud, et ma läheks tooks selle pileti ära, sest siis ta oleks oma trahvist lahti saanud, aga õnneks oli mul arve maksmata ja siis on nii, et siis ei saa sulle ka keegi helistada ega sõnumeid saata. Niisiis ma ei saanud seda kätte.
Peale tööd läksime siis Hedo, Paula ja mina iganädalasele Couchsurfingu miitingule. Ma isegi ei hakka rääkima nendest inimestest, sest tegelikult suhtleme sealt enamus ajast ainult baaridaami Erikaga, kes meile tasuta jooke teeb ja on niisama maailma ägedaim naine. Aga siiski. Ma üks õhtu Brooklynis seal kontserdil kohtusin Sandyga, kes tegeleb pisut fotograafiaga ja tal on niiiii hea kaamera ja minu lemmik objekas ka. Ta lubas seda mulle laenata ja ta võttis selle eile kaasa. Nagu midaaa. Siis ma pool õhtut jooksin seal selle kaameraga ringi nagu väike laps. Igatahes. Peale Solase baaris tsillimist läks Paula kodu poole ja Hedo kuskile Brooklynisse ja Els oli The Nationali kontserdil. Minul polnud veel tuju koju minna, niisiis läksin Ryani ja ta sõbra Thomasega edasi mingile peole kuskile baari. Ja nüüd jõuame Paula suurepärase õhtu lõppu! Ta jättis oma pangakaardi sinna baarileti taha koos ID-kaardiga, sest tal oli open tab. Ja otseloomulikult andis baaridaam selle kogematta vist valele inimesele. Igatahes seal baaris seda enam ei ole:D Jeee. Kaunis lõpp kaunile päevale.
Jätkame nüüd veel parema päevaga.
Täna olin siis tööl jälle magamata ja suremas, kui järsku ilmus leti taha Ryan. Ta nägi täiesti kohutav välja ja alkohais ületas pisut isegi selle pastahaisu. Vaatas mulle oma kutsikasilmadega otsa ja ütles midagi sellist "Mulle vist pandi eile midagi joogi sisse, mu telefon ja rahakott koos kõikide dokumentidega on läinud ja ma ei mäleta mitte midagi". Minu esimene reaktsioon oli muidugi räme naer. Siis hakkas nagu natuke kahju ka. Ehk siis jõuame tagasi eilse õhtu juurde.
Kui Paula läks koju, siis mina, Ryan, Thomas ja mingid kaks tsikki läksime kohta nimega The 13th Step. Seal oli ikka räigelt rahvast ja hull pidu. No ja siis Ryanil on mingi loll komme inimeste jooke ära rottida. Aga kuna ta oli kella kolmest saati jalgpalli vaadanud ja õlut kaaninud, siis ta ilmselgelt ei olnud kõige teravam kriit karbis. No näiteks, kui ma läksin vetsu ja palusin oma jooki vaadata, siis tagasi tulles oli see läinud. No ilmselt ta unustas selle kahe sekundiga ära ja vaatas, et hurraa, tasuta jook! Igatahes. Mingi hetk läks Ryan ühte pisut trullakat tsikki sebima ja mina jäin Thomasega hängima. Hull prantslane on ta ikka. Seal oli mingi dance battle ja siis kõik seisid ringis ja mingid vennad käisid kordamööda seal keskel fancysid trikke tegemas. Vahepeal hüppas see Thomas sinna keskele ja vehkis kätega, nagu mingi idioot. Mul oli niiiiii naljakas, et ma ei saanud hingata ka ja kõhulihased ikka veel valutavad. Kuskil nelja ajal otsustasin mina kodu poole astuma hakata ja vaatasin, et Ryan oli nagu enamvähem(ilmselt mulle ainult tundus).
Täna rääkis Ryan, et ta eriti üldse ei mäleta seal baaris olemist ja veel vähem, et milliste inimestega ta suhtles ja mida ta tegi. Esimene pilt peale Solas baari oli tal üksinda kuskil tänaval juba ilma rahakoti ja telefonita. Seejärel ta sai mingi ime läbi metroo peale ilma rahata(seda ta ei mäleta), aga mäletab, et sõitis selle metrooga ikka väga kaua, ehk siis ilmselt magas seal. Koju jõudis kell kaheksa hommikul...
Ta oli täna lihtsalt nii hale omadega ja mul oli nii naljakas. Kujutage ette, et oled kodust kaugel ÜKSI ja ilma rahata ja telefonita. Päris õudne. Ma veel küsisin, et kas ta tahab süüa, siis algul ütles, et ei ja pärast ütles, et ta pole mitte midagi söönud:D. Aga kuna ma saan ju tasuta süüa jou, siis saime tal ikka ilusti kõhu täis. Aitasin tal veel oma pangaga asjad korda saada peale tööd, käisime eilsetes baarides ja ümberkaudsetes poodides uurimas, et kas keegi mäletab midagi, aga nope.

Ühesõnaga, Ryan läheb esmaspäeval koju ja siis ma ei kirjuta enam siia ainult joomajutte, vaid hakkan normaalset elu elama. Senikauaks aga lugege või mitte, mul on kunagi hea mäletada vähemalt!
Ahjaa, hetkel otsin omale netist Saksamaa jalka särki, sest varsti on USA- Saksa mäng ja ma sebin end töölt vabaks ja lähen kõige USAmasse bari ever oma Saksamaa särgiga.:D Höhöhöhöh

Aaaaa, eile kohtusin veel ühe interneti sõbra Alexiga. Vaatasin couchsurfingust, et ohhhhh nii ilus ja lahe vend tundub, VÄU. Ma olin jumala elevil temaga kohtumisest. Ja siis ta tuli sinna baari sisse ja no pühade müristus. Rohkem homo ei saa olla!! WHAT A WASTE?!?! Ma olin pärast pisut joogine ja siis ma ütlesin ka talle, et "Miks sa homo oled? Sa oled nii ilus ju!" :D hahaha, väga classy Reelika...

Minu Väga-väga lahe ülemus Malissa töölt. Ja jah, me saame seal töö ajal jalkat vaadata!:)

Lihtsalt pilt Hedost ja Elsist keset ööd!

Washington Square parkis toimub ikka väga kummalisi asju.

Näiteks saab end kuumal suvepäeval jahutamas käia purskaevus

Ja siis sellised tegelased on üsna tavaliselt. Ja kogu see trall toimub laiv muusika taustal. Ja mitte mingi niisama tinistamine, vaid ikka korralik orkester seal kohal

Marcusel on komme välja minnes kodust toodud toitu kaasa võtta. Mul pole muidugi midagi selle vastu, et niisama vahepeal üks kiire amps teha õlle vahel:D

Väga labane müts. Aga muidu Ryan ja Thomas veel dokumentide ja rahakotiga. 

AHJAA, ma unustasingi rääkida, et Thomas ärkas Washington Square parkis üles ja KA ilma rahakotita:D.

Pudru ja kapsad

Kuna ma ei mäleta enam kõike, siis ma räägiks kokkuvõtvalt viimastest sündustest. Põhimõtteliselt olen iga päev tööl, pühapäeval olin lausa kahe koha peal, hommikul ühes ja õhtul teises. Laupäeval pidin ka olema, aga no kahes kohas korraga ei saanud väga olla.  Vapiano pole nii hull, kui esimese hooga tundus, nüüd läheb juba päris libedalt. Isegi retseptid olen enamvähem ära õppinud...
Töövälisest elust siis nii palju, et ega meil siin väga teistmoodi pole, kui Eestis. Jalgpallihooaeg on käes ja see on isegi siin USAs hakanud viimastel aastatel populaarsemaks minema. Näiteks USA mängu ajal oli baar rahvast täis ja siis nad kilkasid ja karjusid U S A U S A, mis on suhteliselt lame, aga okei.
Üks õhtu käisid tüdrukud Brooklynis ja ma olin liiiiga väsinud, et sinna minna niisiis sain kokku ühe tüübiga Couchsurfingult. Pühade jeesus, ei ole mina veel kohanud NIIIIIII igavat inimest. Isegi need tasuta õlled ei teinud teda huvitavamaks. Ma pole mitte kunagi üritanud nii väga kellegagi mingit vestlust üleval hoida. Lõpuks sai mul kopp ette ja tahtsin koju minna, aga siis ta mainis, et elab kesklinnas ja tal on majal katus, kus saab hängida. Seadsimegi siis sammud sinnapoole ja lõpuks tulid Paula, Hedo, Els ja Simon ka sinna. Jumal tänatud, sest ma olin suremas. Ma ei saa aru, mida see tüüp minuga kokku saamisest otsis, sest ilmselgelt ei olnud ta mitte mingit pidi minust huvitatud. Katus oli täiega lahe muidu, seal oli veel palju inimesi, kes tundusid kõvasti lahedamad, kui see tüüp.
Neljapäeval käisime seal Couchsurfingu üritusel õhtul peale tööd. Sealt saime hunniku lahedaid uusi tuttavaid, kellega siin hängida. Mul on siin ainult probleem nende nägude ja nimede kokku panemisega. Kolmapäeval saan kokku ühega, kes tundus väga huvitav ja lahe, aga no ma tõesti ei mäleta milline ta välja nägi. Couchsurfingu event kulmineerus nagu alati- Ryan oli nii purjus, et omal jalul väga koju ei jõudnud. Seekord saatsime ta siiski metroo peale. Hommikul ta rääkis siis, kuidas ta mingi 7 peatust mööda sõitis, sest jäi magama. Mul juhtus sama asi tegelikult teisipäeval:D. Võinoh, mööda ma ei sõitnud, ma jäin lihtsalt rongis magama. Sellega siis selline stoori, et käisin Ryaniga Brooklynis ja kuidagi nagu ikka olime väljas kella 5ni. Mina pidin hakkama siis tagasi Jersey City poole sõitma. Esimene metroosõit Manhattanile kulges hästi, aga rongisõit koju mitte nii väga. Mingi tüüp ajas mind üks peatus enne minu oma üles ja noomis mind tükk aega, et nii ei tohi ikka üksinda magada. Ma olin ikka päris purjus ja siis ma käisin seal rongis inimestele ikka päris tükk aega pinda. Lõpuks küsisin sellest tüübilt, et kas tal on kahju ka, et ta mind üles ajas...
Eile käisime jalgpalli vaatamas, tsillisime Manhattanil ja lõpuks läksime Paula, mina, Ryan, Simon ja Sandy Brooklynisse ühele sellisele Jazz/Rock/Gospel konsale. Väga ülilahe asi oli! Ma olin muidugi surmväsinud, niisiis mingit pikka pidu väga polnud.

Panen teile hunniku pilte ja üritan järgmine kord vähe normaalsemalt kirjutada. Praegult on kõik nagu pudru ja kapsad.

Koduperenaine Ryan tegi hommikusööki

Väga asjalik noormees on muidu:D

Metroos oma uue sõbraga tsillimas

Burksi nosimas

Koduperenaine süüa tegemas...

selfie

New York ja mina

Hedo ja Els rooftop style 

Mina niisama:)

Vaade

Katus ja inimesed ja empire

Vapianos tasuta toitu nosimas.

Paula oma koogiriiuliga

Ryan ja Paula ja kollane takso

Selles kohas oli see kontsert sees. See on selline kahe suure ruumiga baar ja siis on veel suurem sisehoov, kus on sees taco buss:D

Pastahais juhheii

Tänase seisuga olen kaks päeva Vapianos tööl olnud, Hedo ja Els jõudsid kohale, meil oli siin esimene pidu ja üldse ilge action käib päevast päeva.
Ma alustan siin Vapianost. Eile oli mul esimene päev, mis kulmineerus sellega, et ma istusin külmkapis põrandal maas, nutsin ja ajasin omale punast pestot samal ajal näost sisse. Et siis kuidas nii? No esiteks oli eile ülikiire õhtu, ehk siis null pausi. Mu treening kestis umbes täpselt tund aega, millest enamuse ma tegelikult töötasin juba. Siin Vapis on nii kitsas, umbne ja niii palju rahvast. Ühesõnaga, õhtu lõpuks mu selg valutas niii kohutavalt, et ma ei suutnud end üldse liigutada ja siis tuli välja, et ma olen kaubatooja. Mitte, et keegi oleks mulle öelnud kus miski asub, aga hehei Reelika, kobi oma seljavaluga keldrisse ja mine too hunnik asju, mida tegelt seal üldse polegi. Niiisiis, ma pidin lõpetama kell 10 ja kell pool 11 istusin ma seal külmkapis ja pillisin. Koju sain kell veerand 12... Muidu siin Vapianos käib selline võistlus, et kes tipptunni ajal kõige rohkem pastasid teeb, see saab auhinnaks tasuta toitu ja kuu parim saab 100 doltsise kinkekaardi. Ilmselgelt kuu parimaks ma enam ei saa, aga oma ESIMESEL tööpäeval sain päeva parimaks:D. Eks neil ülemustel oli täna küll nagu, et WÄÄÄOOO. Tänase kohta ma veel ei tea. Täna oli palju normaalsem juba, sain oma esimesest shokist üle. See restotöö tundub küll nüüd nagu mingi maailma lihtsaim töö ja ma juba ei suuda oodata, et sinna homme tööle minna.

Muud jutud siis niipalju, et pühapäeval tulid Hedo ja Els siia. Samal päeval olin kella kaheni tööl ja siis tuli Ryan siia ja käisime ujumas ja tsillisime niisama. Mingi hetk tulidki Hedo ja Els siia ja siis käisime õues pildistamas, sest Elsil on Kaaaameeraaa! Hedo ja Els ise on ka lahedad, aga neist kolmest on see kaamera vist mu lemmik:D Õues jalutasime täiesti juhuslikult Paulale otsa, kes tuli töölt. Siis tuli juba Marcus siia ja ma kutsusin ühe oma töökaaslase Jojo, kes võttis endaga kaasa mu teise töökaaslase Oxceli ja oma tüdruksõbra, kelle nime ma ei mäleta. Ühesõnaga, mingi hetk sai sellest siin nagu rohkem mingi pidu ja mina ärkasin hommikul turvaliselt oma voodis Paula kõrval, kleit kenasti seljas ja teki alla ka ei jõudnud. Kaunis daam nagu ma olen..:D Peale seda tuli järgmisel päeval Ryan meile siia, sest ta jättis end kogemata üheks õhtuks tänavale. Hommikul tegi meile kõigile omletti siin, mis on väga nunnu.

Mul muud polegi kirjutada, pilte ka väga pole, sest enamus on Paula telefonis. Järgmise korrani

Niii hea on kaameraga olla jälle! Els, Hedo ja Ryan maja ees

Pildikene jalutuskäigust

Mingi tänav Ameerika lipuga:D

Tegin pisut tatraputru. Ja meil on meeletult suur pann, kus on hästi mugav kõike praadida. Umbes nii, et pool läheb pliidile

Pisut overcrowded

Hobokeni jaamast vaade Manhattanile

Paula Newporti sisenemas

Manhattan ja Queens

Ma peaks tegema eraldi albumi oma Manhattani vaadetest:D Ehk siis Brooklynist vaade Manhattanile. Ryan ja meie kaks uut hispaania-kanada-ameeriklasest sõpra. 

Ja nüüd kõige tähtsam uudis! Ma saan lõpuks homme palka!:D Tsau