Kuidas ma 2016 aastal maailma vallutan: Pudru ja kapsad

Kuna ma ei mäleta enam kõike, siis ma räägiks kokkuvõtvalt viimastest sündustest. Põhimõtteliselt olen iga päev tööl, pühapäeval olin lausa kahe koha peal, hommikul ühes ja õhtul teises. Laupäeval pidin ka olema, aga no kahes kohas korraga ei saanud väga olla. Vapiano pole nii hull, kui esimese hooga tundus, nüüd läheb juba päris libedalt. Isegi retseptid olen enamvähem ära õppinud...
Töövälisest elust siis nii palju, et ega meil siin väga teistmoodi pole, kui Eestis. Jalgpallihooaeg on käes ja see on isegi siin USAs hakanud viimastel aastatel populaarsemaks minema. Näiteks USA mängu ajal oli baar rahvast täis ja siis nad kilkasid ja karjusid U S A U S A, mis on suhteliselt lame, aga okei.
Üks õhtu käisid tüdrukud Brooklynis ja ma olin liiiiga väsinud, et sinna minna niisiis sain kokku ühe tüübiga Couchsurfingult. Pühade jeesus, ei ole mina veel kohanud NIIIIIII igavat inimest. Isegi need tasuta õlled ei teinud teda huvitavamaks. Ma pole mitte kunagi üritanud nii väga kellegagi mingit vestlust üleval hoida. Lõpuks sai mul kopp ette ja tahtsin koju minna, aga siis ta mainis, et elab kesklinnas ja tal on majal katus, kus saab hängida. Seadsimegi siis sammud sinnapoole ja lõpuks tulid Paula, Hedo, Els ja Simon ka sinna. Jumal tänatud, sest ma olin suremas. Ma ei saa aru, mida see tüüp minuga kokku saamisest otsis, sest ilmselgelt ei olnud ta mitte mingit pidi minust huvitatud. Katus oli täiega lahe muidu, seal oli veel palju inimesi, kes tundusid kõvasti lahedamad, kui see tüüp.
Neljapäeval käisime seal Couchsurfingu üritusel õhtul peale tööd. Sealt saime hunniku lahedaid uusi tuttavaid, kellega siin hängida. Mul on siin ainult probleem nende nägude ja nimede kokku panemisega. Kolmapäeval saan kokku ühega, kes tundus väga huvitav ja lahe, aga no ma tõesti ei mäleta milline ta välja nägi. Couchsurfingu event kulmineerus nagu alati- Ryan oli nii purjus, et omal jalul väga koju ei jõudnud. Seekord saatsime ta siiski metroo peale. Hommikul ta rääkis siis, kuidas ta mingi 7 peatust mööda sõitis, sest jäi magama. Mul juhtus sama asi tegelikult teisipäeval:D. Võinoh, mööda ma ei sõitnud, ma jäin lihtsalt rongis magama. Sellega siis selline stoori, et käisin Ryaniga Brooklynis ja kuidagi nagu ikka olime väljas kella 5ni. Mina pidin hakkama siis tagasi Jersey City poole sõitma. Esimene metroosõit Manhattanile kulges hästi, aga rongisõit koju mitte nii väga. Mingi tüüp ajas mind üks peatus enne minu oma üles ja noomis mind tükk aega, et nii ei tohi ikka üksinda magada. Ma olin ikka päris purjus ja siis ma käisin seal rongis inimestele ikka päris tükk aega pinda. Lõpuks küsisin sellest tüübilt, et kas tal on kahju ka, et ta mind üles ajas...
Eile käisime jalgpalli vaatamas, tsillisime Manhattanil ja lõpuks läksime Paula, mina, Ryan, Simon ja Sandy Brooklynisse ühele sellisele Jazz/Rock/Gospel konsale. Väga ülilahe asi oli! Ma olin muidugi surmväsinud, niisiis mingit pikka pidu väga polnud.

Panen teile hunniku pilte ja üritan järgmine kord vähe normaalsemalt kirjutada. Praegult on kõik nagu pudru ja kapsad.