Higirullist ära põlenud villijalg

Olukord on nüüd jälle selline nagu iga teine suvi- mul on jalad nii ville täis, et ma ei saa mitte millegagi käia. See on muidugi väga meeldiv uudis arvestades seda, et mul on homme esimene tööpäev. Ainukesed jalatsid millega ma käia saan on Vapiano kokajalatsid. Ma arvan, et kui ma nendega tänavale läheks, siis mind saadetaks riigist välja... Seda toredam on see, et ma kõndisin täna mingi 4 tundi, et omale uued mustad töökossid saada. Sain ka ja võtsin kogemata vale numbri. APPII, ehk siis ma pean tagasi sinna poodi kuidagi saama. Ma ei suuda isegi paljajalu ringi liikuda köögist vannituppa, ma ei tea päris täpselt, et kuidas ma sinna tagasi saan.
Aga sellest poest. Käisin siis Newporti kaubanduskeskuses ja see oli lihtsalt niiiiiiiii suur. Seal oli nii palju ägedaid poode. Jumal tänatud, et ma praegult täiesti rahatu olen, sest muidu ma oleks ennast vist surnuks shopanud. Ma isegi pole kuulnud sellistest firmadest, mis seal on. Ma kablutasin seal poes oma poolteist tundi ringi, et omale mingi vähegi asjalik triiksärk ja kingad leida. Ja kuna väljas on mingi miljon kraadi, siis olin ma ikka täielik higirull sinna kohale jõudes. Ehk siis, kui ma läksin pluusi proovima, siis too fitting room chick vaatas mind küll sellise näoga, et "kas sa paned selle pluusi oma räpase higise keha peale?!?!?".
Aaa ja sinna kõndides eksisin ma muidu pisut ära, sest mu google maps keeldub minuga koostööd tegemast. Seisin siis ühe pesumaja ees, kus oli mingi noorte seltskond ja otsustasin neilt abi küsida. Nende esimene reaktsioon oli muidugi see, et pühade jeesus kas sa oled jala ja, et see pood on valgusaastate kaugusel. Saate aru. Ma kõndisin sinna kokku täpselt 6 minutit sellest pesumajast. Nagu eee, huvitav, huvitav kallid inimesed, miks te küll nii paksud olete? Peale selle(nagu eelnevalt mainitud) kõndisin ma selle terve aja lauspäikese käes. Arvake ära, kui põlenud ma olen:D.
Ehk siis kujutage ette nüüd mind homme esimesel tööpäeval- päikeseprillid näkku päevitunud, nina rõvedalt punane ja lonkan ringi paar numbrit väiksemate kingadega. Kaunis, kaunis.

Eile õhtul käisime Paulaga Brooklynis, see oli talle täitsa esimene kord. Läksime sinna ühele üritusele nimega Spelling Bee, ehk siis sulle antakse sõna ja sa pead seda spellima. See on meie selle sõbra Marcuse üks hobidest. Ta muidu töötab MTVs ja tundub selline igati cool vend, aga ta on kergelt nohik. Selline lahe nohik:D. Täna näiteks kutsus ta mind mingile järgmisele sõnaasjandusele, kuhu ma loomulikult ei lähe, sest ma ei suuda kõndida ja väljas algab mingi äikesetorm.

Mul pole väga palju pilte, sest need on kõik Paula iPhones:(

Tegin Paulale patsi

Ilus õhtune vaade kodu juurest:)