Kuidas ma 2016 aastal maailma vallutan: Brr, külm

Meil on siin ka nüüd lõpuks külmaks läinud. Eile oli -1 kraadi, aga megasuur tuul, niisiis tundus nagu -7. Pühade jeesus, ma külmusin. Eestis käisin kogu talve seeliku ja sukapükstega, aga eile mõtlesin küll, et mul kukub kann kohe küljest ära. See selleks. Halb ilm mind väga ei heiduta, sest mul on KOLM vaba päeva järjest. MIDA? KUIDAS? WOW REELIKA?! Niiisiis. Eile käisingi fotosid printimas ja täna lähen otsin omale ühe mõnusa sooja tutimütsi. Homme lähen loomaaeda ja muuseumitesse(tahtsin täna minna, aga ärkasin kell pool 1 alles?!).
Aga eile juhtus huvitav lugu Staplesis printimas käies. Niisiis seisin kassajärjekorras oma fotopaberitega ja järsku kuulen eesti keelt. Kõrval seisavad ema ja poeg ja arutavad kooliasju. Natuke aega kuulasin ja muigasin ja siis ütlesin mingi kohatu kommentaari "Eks ta nii ole jah". Selle peale ema võpatas kergelt ja mõlemad vaatasid mind nagu kummitust. Peale seda saime rõõmsalt jutule ja tegelt oli täitsa tore eestlaseid näha. Aga ma hakkasin mõtlema, et eesti keel ei ole sõbralik keel. Kui see naine müüjaga rääkis, siis ta oli nii rõõmus ja reibas ja sõbralik. Minuga rääkides tundus kuidagi külm, kuigi tegelikult ta ei muutunud üldse. Äkki asi ongi selles, et eesti keel on selline tuim keel. Inglise keeles kõlab nii loogiliselt, et poest väljudes hüüad "Have a nice day!!!", kui ma sellele naisele "kena päeva" ütlesin, siis ma tundsin end nagu mingi tropp. Ja siis ma hakkasingi mõtlema, et Eestis poodi minnes on kuidagi kummaline küsida "kuidas läheb?", sest see kõlab nagu mingi Õnne 13 episood. Ameerikas on normaalne, et küsitakse "How are you today?". Ma tean, et sellele ilmselt sisukat vastust ei oodata, aga ma siiski vahel kasutan olukorda ära, et oma kurvast olukorrast rääkida suvalisele müüjale:D.
Ohh jaaa. Ja siis eile pilte printides veel. Ma ei taha olla kuidagi rassist ega midagi, aga pühade jeesus, asiaadid on sellised ülbikud. Nimelt otseloomulikult läksid pooled printerid eile katki seal ja siis me pidime seal teiste inimestega hulle süsteeme tegema, et printer uuesti tööle saada. Kõik olid sõbralikud ja olukord oli kohati isegi koomiline, kui ühel hetkel astus sisse asiaadist tsikk. Natuke jälgis mida me teeme ja kuulis selgelt kuidas mees hõikas mulle, et "ok, your turn to print, everybody hold on, she's gonna put photopaper in"(hei, sinu kord printida. Kõik oodake natuke, ta paneb pildipaberi masinasse). Selle peale istus piff arvutisse ja tuli umbes minut hiljem kassa juurde, et tema asjad ei tulnud printerist välja. MA ütlesin, et ega ei tule jah, sest ma hetkel prindin, äkki ootad minuti. Ta läks arvutisse ja vajutas kolm kord veel printimist, mis tähendab, et tal läks kogu see jama krediitkaardi pealt maha ja kassa pidi hakkama tagastust tegema. APPIII. Ma tahtsin teda näkku lüüa ja kõik teised ka. Miks sa pead selline (tahaks täiega ropendada...) ee jobu olema?! Ütlesin talle eesti keeles paar kohatut väga roppu sõna näkku, lihtsalt sellepärast, et enda närve rahustada. Sain oma kraami kätte, ütlesin oma uutele sõpradele tsau ja tulin tulema.
Ja see pole üldse ainus kord, kui asiaadid on mul närvi mustaks ajanud. Paar päeva tagasi palus üks, et ma ütleksin oma kokale, et kastmel pole "õiget maitset". Ahsoo. AHNII, jeps. juba jooksen jobu.