Sala-manager

Mul on tööl viimasel ajal kohustusi juurde tekkinud. Nimelt juba teist korda pidin oma kaastöötaja lahti laskma, vabal ajal koostan graafikuid ja otsustan keda tööle võtta ja keda mitte... Mul üldiselt pole midagi selle vastu, et mulle pisut kohustusi juurde antakse, aga samas see võiks siis mu palgatsekil ka kajastuda. Eilne oli muidugi julm, sest ülemus palus mul Louiele teatada, et tema päevad meie firmas on loetud. Mu esimene reaktsioon oli muidugi "ME??? WHY ME?! It's your job". Ja siis tegi ülemus mulle jälle oma kutsikasilmad, mille peale kostus mu häälest ilmselt väike turtsumine ja tehtud see saigi. Ise imestasin ka, kuidas ma telefonis suutsin nii kaastundlik olla(või kaasatundlik? Ma isegi ei tea, et kuidas seda sõna kirjutada), aga Louie võttis uudist suhteliselt mõistlikult.
Ma viimasel ajal olen mõelnud selle peale, et miks kuradi pärast ma üldse siin New Yorkis elan, kui ma hommikust õhtuni ainult tööl olen. Vabalt võiks ju elada üksküik kus, sest mu ainuke nauding sellest linnast on ilus vaade õhtuti. See ajab natuke masendusse, sest hetkel on siin näiteks New Yorki valgusfestival, kuhu tahaks TÄIEGA minna. Umbes nädala aja pärast on ALT-J konsa, kuhu tahaks TÄIEGA minna, aga vot ei ole kindel, sest ilmselt pean töötama. Ma pole oma baari jõudnud normaalselt juba kaua aega. Täna hommikul kirjutas just üks murelik baari töötaja, et mis toimub, kamoooon. Ja kinodesse jõuab kohe imeline Chrisopher Nolani INTERSTELLAR (wohoo), millega seoses on siin nii palju üritusi ja mina ei saa kuskile minna nohikut mängima:(.
Peale selle on siin Broadwayl selline asi nüüd nagu the Elephant Man. Ma nägin seda postrit ja mul tuli kohe meelde, kuidas Maarek mulle kunagi mingeid jutte sellest rääkis ja nüüd ma mõtlen, et hurra hurra juhei, BRADLEY COOPER peaosas, aga ei. Ma olen siiski tööl...
Aga ma väga ei muretse, sest esiteks. Ma olen lõpuks terve enamvähem(pisike nohu veel on) ja teiseks, võtan rohkem vaba aega, kui Hedo lõpuks siia jõuab!
Ja lõpetuseks, Hedo saatis mulle ühe väikese meeldetuletuse tema kirjutistest suvel:

Monday, June 30, 2014 Kell on üks esmaspäeva päeval kui kõrvaltoast kostub Reelika vihane hüüatus : "Miks ma ikka veel kaine olen?!" millele järgnevad vihased sammud kööki alkoholi poole.

Oh jumalik suvi...