Friday, November 21, 2014

Pisut parem päev

Kui eile(üleeile) oli selline nutune päev ilmselt poole maailma jaoks, siis täna sain ma küll esialgselt närvivaputsuse. Need uued inimesed, keda meile palgatakse. No jumal tule appi! Tänane staar oli natuke homo(Mitte, et see siinkohal asja muudaks, jõuan gei mehkudeni pisut hiljem siin postituses) uus ettekandja, kes lihtsalt üritas niiiiiii väga, et ma pool ajast seisin ja tahtsin nutta. Paar näidet: Inimesed istusid maha, tema kimas nende juurde, haaras laualt salfakad ja asetas need inimestele sülle. Teiseks viis lauale kahele inimesele mõeldud singitardliku(jah tardlik, mitte taldrik) ja hakkas seda seal siis rõõmsalt poolitama. Iga kord, kui ta mult midagi küsis, siis lõikas poole lause pealt ära ja ütles, et " I know". MIKS SA KÜSID, KUI SA TEAD. Ülemus muidugi vaatas, et ohoo, nii tubli mehku kohe esimesel päeval. Mina aga pidin surema. Jooksis iga laua juurde, võttis omale mingi kuus lauda korraga ja siis ma pidin käima tema riismeid koristamas. Lõpuks ütlesin ülemusele, et HELLLLLLLL NO. Ülemus haaras mul siis käest kinni, viis mind selle uue kuti juurde ja ütles talle :" If you're not gonna listen to her, you will be fired"(Kui sa teda ei kuula, siis sa oled vallandatud). Siis tabas mind suur armastus, sest no. Minu arvamus loeb!!! Ta siis tuhlas seal veel veits ringi, pani vale võõra krediitkaardi peale jnejne. Õhtu lõpus vaatasin talle otsa ja ütlesin " You know I'm not gonna tip you tongiht right?!", mille peale ta pakkis pillid kokku ja ütles, et peab tänaseks lõpetama. Ülemus luges mulle veel kiidusõnu peale ja rääkis, kuidas ta mind ikka usaldab. Ohhhhh. Nii hea oli seda kuulda. Ja siis, astusid sisse mu kõige lemmikumad kliendid- maailma kõige ägedam homopaar(meil on siin neid kaks paari püsiklientide näol). Kui ma vaid oskaks kirjeldada, kui ägedad inimesed nad on ja kui kuradi hea meel mul neid alati näha on. Mingi hetk istusin nendega ühes lauas ja siis kallistasime seal, sest nad ka ikka ei saa üle, kui lahe inimene ma olen. Kogemata tegin oma huulepulgaga ühel neist pluusikrae punaseks ja siis teine hõiskab rõõmust "First time in 20 years you have red lipstick on your collar, I never thought I'd see it coming"(esimest korda 20 aasta jooksul on sul punane huulepulk krael, ma ei arvanud kunagi, et seda näen)., Kõik olid nii rahul minuga järsku. Niiiiii tore, sest see eilne jama ehmatas mind küll päris ära.
Peale selle on siin Ameerikas selline suur asi nagu Yelp, kus on restoranide hinnangud üleval. See on siin kõige tähtsam asi üldse, sest põhimõtteliselt kõik kasutavad seda lehekülge. Ja minu kohta pole seal ühtegi halba kommentaari, aga nüüd on seal kirjas, et "The service was friendly and prompt, and the server, a lovely Estonian woman, was very knowledgeable about all of the menu items, and in assisting one of our guests with a special dietary request." NIII nunnu ju! Meil on sellised paberid, kuhu saab kirjutada, mis sa arvasid ja seal on ALATI jumalikud arvustused mu kohta, aga nüüd on päris onlines ka:D

Ja peale kõige arvasin mina, et pean Thanksgivingul üksi kodus nutma ja end pudelist veinist täis jooma, aga täna ütles ülemus, et tema ja ta naine ootavad mind hea meelega enda juurde, sest ma olen talle nagu tütar. Mina ei tea, et kuidas mul nii hästi läinud on siinsete töökaaslastega(kui me need uued jobud proovipäevalised välja jätame).

Ja siis tahtsin veel kirjutada, et eile õhtul jalutasin Manhattanil ringi klapid peas. Ja mind tabas see imeline jõulutunne. Siin on tänavatel juba jõulutuled ja puud on kaunistatud ja siis varsti tuleb lumi ja jõuluturud. Ma tahan nii väga istuda kuskil Broadwayl restoranis akna ääres, süüa baguetti hommikul ja vaadata, kuidas lumi Manhattani tänavatele langeb samal ajal Frank Sinatra jõulumussi kuulates. Peale seda tulla koju ja panna Üksinda kodus 2 mängima, oma päris esimest omakodu kuusepuud ehtima hakata ja sinna alla ülepakitud kingipakke toppida.

Igatahes, ma kobin nüüd magama, sest homme-ülehomme peab jälle topeltvahetusi tegema ja oleks ju normaalne väljapuhanud ja asjalik olla. Kuigi noh, hetkel kella vaadates avastasin, et pean viie tunni pärast ärkama. Tahaks teile juba midagi muud ka kirjutada, kui ainult tööst. Varsti. Hoidke oma hobuseid, kui Hedo jõuab, sest siis peate lugema meie kõikidest jõulukäikudest!! Ja järgmisel nädalal saan kaamera laenu jälle, siis teen teile maailma kõige ilusamaid jõulupilte!
Headööd!

No comments:

Post a Comment