Louie ei tulnud eelmisel esmaspäeval tööle. Eks me kõik aimasime, et ta on ilmselt vanglas, sest muidu ta ei jätaks lihtsalt tulemata. Ja õigus meil oligi. Seekord oli ta kinni ebaseadusliku relva omamises. Mulle ta muidugi rääkis pikad jutud, et ta oli tuttava autos ja temal polnud relvast halli aimu ka. Siis käisime paar korda eelmisel nädalal peale tööd väljas peol töökaaslastega. Järgmistel hommikutel tavaliselt magas Louie jälle sisse. Ja nüüd sel esmaspäeval saatis ta ülemusele sõnumi, et jääb 15 minutit hiljaks ja ei tulnud jälle kohale. Te oleks pidanud mu nägu nägema, kui ma olin AINUS teenindaja, korraga astus sisse mingi 7 lauda, mul juba oli olemas 5 lauda ja mulle tundus, et nad jäävadki tulema. Niisiis seisin seal uksepakul, tõmbasin tõsiselt hinge, kontrollisin, et pastakad töötaksid ja jooksin. Ma ei teinud ühtegi viga ja kõik läks nii ladusalt. WOOHOOO. Õhtul peale tööd küsisin ülemuselt, et kas ma võin klaasi õlut võtta. Selle peale ütles ta, et ei või klaasi võtta. Pean terve kegi võtma, sest ta on nii uhke mu üle:D
Nüüd ma mõtlen hirmuga nädalavahetuse peale, sest pole võimalik, et me kahe päevaga treenime kellegi välja ja samas pole võimalik, et Darlene(meie ainus teine ettekanda, poole kohaga) saab reedel tööle tulla, kuna ta töötab samal ajal haiglas. Ehk siis, EHK SIIS, KES on neljapäeval ja reedel üksi tööl? Ja ilmselt ka laupäeval ja pühapäeval. Minaaaaaaaa. Eelmisel laupäeval oli meil 100 bronni lõpuks muidu:D. Ehk siis ma kujutan ette, et õhtu lõpuks istun ma kuskil WC põrandal ja nutan omaette...
Teist juttu pisut. Mulle on juba mitu korda helistanud mingi tüüp, kes peaks siin seda katust parandama. Esimest korda helistas ta mulle, kui ma olin Upstates. Mitte, et aega kokku leppida, vaid helistas, et "Ma olen nüüd all". Ahah. Väga meeldiv. Ma kahjuks pole kodus järgmised 3 tundi. Seletasin talle siis, et lepime nüüd kokku AJA, mis meile mõlemale sobib. Ta lubas uurida ja tagasi helistada. Helistas mulle siis järgmisel päeval "Ma olen nüüd all". sdgjkhsasksfhksjhgkjh, MA OLEN TÖÖL JOBU. Küsisin siis, et kuidas järgmise päeva hommik sobiks. Tuli vastus "Sobib". Ma isegi helsitasin, aga kõne läks postkasti. Helistas mulle kaks päeva hiljem LAUPÄEVAL, et " ma olen nüüd all". Ma tahtsin noa võtta ja teda pussitada läbi telefoni. Ei ole võimalik nii idioot olla. Loomulikult ma olin tööl.
Täna hommikul vaatasin, et helistab jälle. Ja arvake ära- auto oli maja ees. Ja kuna ma olen üks vihajunn kõigi peale, siis põhimõtte pärast ei võtnud ma seda kõne vastu. Kui ma oleks ta sisse lasknud, siis ma oleks ilmselt küsinud "Are you a TOTAL RETARD??????". Niisiis, kui ta tahab minult saada katuse parandamise eest raha, siis õppigu kõigepealt aega kokku leppima. Jobu.
Mis veel. Ma olen siin shoppamas üritanud käia vabadel hetkedel, et ma lõpuks terveks saaks ja normaalseid talveriideid kannaks eksole. Nagu ikka on siin kõik NIII ODAV. Ja ma olen üritanud ennast sundida kleite enam mitte osta, aga ma ei suuuuuuudaaaa.
Sellise nunnu mantli ostsin omale 25 dollariga.
Seda tahtsin ka osta, aga see oli 30 dollarit ja tundus kuidagi kallis:D
Käisin ükspäev Times Squarel...
Tööl tehti verivorsti hapukapsaga. NÄMMAAAA. Mitte küll päris see, mis Eestis, aga close enough
Töökaaslase käsi ja minu oma:D
Meil käib selline nali, et need kaks musta tüüpi kaovad sinna ruumi ära koguaeg. Reaalselt. Kui nad seal pimedas tsillivad, siis sa ei näe midagi.
Töökaaslase katuselt on selline inetu vaade:(
Selle pildi panen siia lihtsalt sellepärast, et ma ostsin omale SAMETIST kleidi. Ma ei uskunud, et see päev enam kunagi tuleb:D. Mis järgmiseks. Velvetist altlaienevad püksid??
No comments:
Post a Comment